Rahandusministeerium saatis täna (23.04.2010) ministeeriumitele ja partneritele arvamuse avaldamiseks kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu.

Plaanitud muudatus jätab küll samaks praeguse liikluskindlustussüsteemi põhimõtted ja eesmärgid, kuid muudab selle sisult sarnasemaks teiste kindlustusliikidega ja toetab liiklusohutuse parandamist. 
 
Liikluskindlustuse lepingu sõlmimine, vormistamine ja muu teenindamine muutub osalistele lihtsamaks. Uuenduslikult annab eelnõu teatud juhtudel kannatanutele õiguse hüvitise saamiseks pöörduda oma kindlustusandja poole, praegu saab hüvitist küsida vaid liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustajalt.

Selline muudatus annab kannatanule võimaluse suhelda hüvitise saamiseks oma harjumuspärase teeninduskanali kaudu ning soodustab ka hüvitamisprotsessi sujuvust kliendi jaoks. Pärast hüvitise väljamaksmist arveldavad kindlustusandjad omavahel.
 
Eelnõu annab panuse ka liiklusohutuse parandamisse, milleks tehakse kaks muudatust. Täiendatud on süüdlase vastu esitatavate tagasinõuete aluseid eriti vastutustundetu ja liiklusohtliku käitumisega ning kindlustusseltsidele on antud ligipääsuõigus liiklusrikkumiste andmetele, et nendega arvestada kindlustusmaksete määramisel.
 
Seaduse jõustumisel hakkab liikluskindlustusega seotud vaidluste osapooli lepitama Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutsev lepitaja asendades senist liikluskindlustuse vaidluskomisjoni tegevust. 
 
Liikluskindlustuse eesmärgiks on kannatanutele põhjustatud kahju kiire ja täielik hüvitamine, kindlustus kaitseb ka õnnetuse põhjustajat ootamatute rahaliste nõuete eest. Kohustuslik on see kindlustusliik alates 1993. aastast, kehtiv seadus on reguleerinud valdkonda alates 2001. aastast. Liikluskindlustuse lepinguid sõlmivaid kindlustusseltse on kümme, kes kokku väljastavad keskmiselt 350 000 kliendile ligi miljon poliisi aastas. Sõidukeid, mille suhtes leping tuleb sõlmida, on üle kuuesaja tuhande.
 
Riigikogus heakskiitmisel jõustub uus seadus 2011. aasta alguses.

Eelnõuga saab tutvuda e-õiguses SIIN.