Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib kehtestada ajapõhise teemaksu üle 3,5-tonnistele veoautodele; riigieelarve tasakaalu tagamiseks on rahandusministeerium kavandanud juba 2017. aastal teekasutustasudest laekuvaks tuluks 10 miljonit eurot.
Ernst&Young arvestas riigikantselei tellitud uuringus sarnaste riikide maksumäärade põhjal keskmiseks ajapõhiseks tasuks 722 eurot aastas ja päevapileti maksumuseks 12 eurot, selgub valitsuskabinetile heaks kiitmiseks esitatud kavandist.
Uuringufirma soovitab kogu teedevõrgustiku maksustamist, kuna osalisel maksustamisel tekiks negatiivne mõju liikluse ümbersuundumisest madalama kategooria teedele. Meetme rakendumisega olulisi kulusid ette ei nähta, kuna tasumise kontroll toimuks politsei liiklusjärelevalve käigus.
Samas on liikmesriigid tasu erinevalt rakendanud ja ministeeriumi hinnangul on konkreetse kava väljatöötamiseks ilmselt vajalikud täiendavad konsultatsioonid direktiivi tõlgenduse osas ka Euroopa Komisjoniga. Hetkel on arvutused tehtud eeldusel, et kohalikele vedajatel on võimalik rakendada ka päevapõhiselt makstavat tasu.
Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt oleks teiste alternatiividena võimalik rakendada ka läbisõidupõhist teemaksu või viia siisse iga-aastane sõiduautode maks, kuid need variandid on ministeerium kõrvale jätnud. Sõiduautode maksustamisel kujuneks keskmiseks aastaseks maksumääraks 117 eurot, mis omaks ulatuslikku mõju kodumajapidamistele ning läbisõidupõhine arvestus nõuaks ulatuslikke investeeringuid vajalikku süsteemi ülesehituseks ja hooldamiseks.
Vastava meetme esialgse mõjuanalüüsi kohaselt kulude tõstmine 722 eurot sõiduki kohta ehk kokku 16 miljoni euro võrra vähendaks Eesti maismaatranspordi ettevõtete äritegevuse kogukasumi marginaal 12,8 protsendilt 11,7 protsendile, millega langeks Eesti EL-i liikmesriikide pingereas kahe koha võrra ehk 15. kohalt 17. kohale.
Tulenevalt EL-i direktiivist on liikmesriikidel kohustus maksustada vähemalt 12 tonniseid raskeveokeid. Eestis rakendatakse seda direktiivis toodud minimaalses määras. Eesti ja Soome on ühtlasi ainukesed EL-i riigid, mis ei ole kehtestanud veokitele teekasutustasusid.
Vajadus teemaksu järele on tingitud vajadusest kaasata täiendavaid vahendeid teede korrashoiuks, kuna alates 2020. aastast vähenevad oluliselt EL-i toetusfondide vahendid ning lisaks soovib riik saada täiendavaid vahendeid suurte transporditaristu investeeringute tegemiseks. Ka kavandab seadusemuudatusi Euroopa Komisjon, mis võib teha ettepaneku raskeveokite kohustuslikuks teedemaksuks.
Peale valitsuse heakskiidu saamist saab MKM asuda vastavat seaduseelnõu välja töötama.
