Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab riigikogu transiidi ja logistika ühenduse poolt ettevalmistatud eelnõu üldist eesmärki, milleks on vältida olukordi, kus ajutiste asenduslaevade  kasutamine liinidel toob ettevõtjatele kaasa veetasude kasvu.

"Laeva asendamise korral tasumisele kuuluvate külastuskordade arvestamise põhimõtete muutmiseks vajab regulatsioon täiendamist," kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo pöördumises valitsuse poole. "Meie hinnangul saab laeva asendamine teise laevaga tulla kõne alla ühe reederi puhul – kõnealust regulaarreisi teostab üks reeder, mille tavapärase tegevuse käigus ilmneb laeva asendamise vajadus ning sellisel juhul on põhjendatud veeteetasu arvestamise osas erisuse tegemine."

Samas ei anna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul eelnõu praegune sõnastus vajalikku õigusselgust ega pruugi tagada võimalike kohtuasjade vältimist.

Seadusemuudatuse eelnõu algatanud transiidi ja logistika ühendusse kuuluvate riigikogu liikmete hinnangul peaks veeteetasu olema liinipõhine vältimaks võimalust, kus regulaarreise tegeva laeva asendamisel peab ühe laevaliini operaator tasuma veeteetasu sama liini eest rohkem kui 60 korda aastas.

Vastavalt kehtivale regulatsioonile tasub iga regulaarreise tegev laev veeteetasu kuni 60 külastuse eest ühes kalendriaastas.

Veeteede Ameti andmetel on regulaarliinil sõitva laeva asendamiseks vajadus tekkinud vaid ühel korral. Nimetatud juhtumil arvestati asendusjärgselt uue laevaga teostatud 41 sõidu eest veeteetasu kokku summas 240 173 eurot.

Veetasu arvestamiseks tuleb laeva kogumahutavus korrutada 0,1 euroga. Näiteks Tallinki parvlaeva Stari puhul tuleb laeva kogumahutavus 36 249 korrutada 0,1 euroga, mis teeb ümardatult 3625 eurot, mis võrduks 217 500 euroga 60 külastuse kohta.