Justiitsministeerium viib neljapäeval, 15. oktoobril valitsuse ette pärimisseaduse muudatused, millega luuakse Euroopa Liidu tasandil ühtsustatud menetlusreeglid rahvusvaheliste pärimisasjade lahendamiseks.
Määrusega reguleeritakse, milline õigus pärimisasjale kohaldub ja millises liikmesriigis tuleb see lahendada. Lisaks lihtsustatakse määrusega pärimisõiguslike dokumentide ringlust Euroopa Liidus ning luuakse uue dokumendina Euroopa pärimistunnistus, mis annab kodanikele täiendava võimaluse oma õigusi teises liikmesriigis tõendada.
Määrusega nähakse pärijate jaoks ette täiendav võimalus oma õigusi teises liikmesriigis lihtsamalt tõendada. Piiriülese mõjuga pärimisasja kiireks, sujuvaks ja tõhusaks lahendamiseks loodi Euroopa pärimistunnistus, millel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta. Seega olukorras, kus pärimisasi viiakse läbi Eestis, kuid osa pärandvarast asub Soomes, on pärijal võimalik oma õiguste tõendamiseks kasutada Soomes Euroopa pärimistunnistust, mis lihtsustab tema asjaajamist. Euroopa pärimistunnistus ei ole kohustuslik dokument, kuid kui seda soovitakse, tuleb Eestis selle saamiseks pöörduda notari poole.
Eelnõuga antakse notarile täiendav pädevus piiriülese pärimisasja lahendamiseks. Üldreeglina tuleb pärimisasi lahendada selles riigis, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht, kuid sellele lisaks nähakse määruses ette täiendavaid aluseid. Näiteks olukorras, kus Eesti kodanik on elanud viimased 20 aastat Saksamaal, kuid on oma testamendis valinud oma pärimisele kohalduvaks Eesti õiguse, saavad Eestis asuvad pärijad omavahel kokku leppida, et pärimisasi kuulub lahendamisele just Eesti notari juures.
Lihtsamaks muutub pärimisõiguslike dokumentide ringlus, kuivõrd määrusega luuakse ühtsed kohtulahendite tunnustamise, täidetavuse, täitmise ning ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete vastuvõtmise ja täidetavuse reeglid. Olulise muudatusena ei nõuta enam määruse kohaldamisalasse jäävate liikmesriikides välja antud dokumentide legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist. Näiteks, kui soovitakse Eesti riigisisest pärimistunnistust kasutada Saksamaal, siis ei pea määruse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades seda tunnistust enam apostilliga kinnitama.
Lisaks tehakse eelnõuga muudatusi pärimisregistri regulatsioonis – nähakse ette selle eesmärk ja andmete õiguslik tähendus, tehakse muudatusi seoses andmekoosseisudega ja nähakse ette, millistes olukordades peab registripidaja tegema pärimisregistrisse kandeid ning väljastama sealt andmeid.
Seadus jõustub üldises korras ühe erandiga. Kuivõrd eelnõu, mille eesmärk on tagada Eesti suhtes kohalduma hakkava Rooma III määruse sujuv rakendamine, jõustub 2016. aasta 1. juulil, jõustub ka eelnõus see säte, milles viidatakse kõnesolevale määrusele, samal kuupäeval.
