- Välismaalaste seaduse ja mitme teise seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette tavatult rangeid karistusi ja tegevuspiiranguid ettevõtjatele ja tööandjatele, kes võimaldavad töötada isikul, kellel tegelikult puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.
- Sundlõpetamine võib ähvardada ettevõtjat juba siis, kui ta võtab tööle vähemalt kaks välismaalast, kellele tegelikult Eestis töötamise õigust ei ole. Välismaalast ennast võib oodata maksimaalset vaid rahatrahv või arest.
- Välismaalaste töötamise nõudeid rikkunud ettevõtjal keelatakse osaleda riigihangetel, saada struktuuritoetuseid või tegutseda tegevusalal, mis nõuab eelneva tegevusloa saamist.
Detsembri alguses Siseministeeriumilt ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud välismaalaste seaduse ja mitme teise seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette tavatult rangeid karistusi ja tegevuspiiranguid neile ettevõtjatele ja tööandjatele, kes võimaldavad töötada isikul, kellel tegelikult puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks. Samuti soovitakse keelata vastavat nõuet rikkunud tööandjal osalemine riigihangetel ning piirata talle tegevuslubade andmist. Samas suureneksid ka ettevõtjate üldised välismaalaste töötamisega seotud teavitamiskohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole niivõrd laiaulatuslikud sanktsioonid proportsionaalsed ja viitavad pigem üle kriminaliseerimisele. Isegi asjaolu, et karistuste ja tegevuspiirangute rakendamise võimalusele viitab Euroopa Liidu vastav direktiiv, ei saa see olla õigustuseks, et Eestis kõik võimalused (mitte kohustused) hoobilt maksimaalse rangusega ja igasuguse põhjalikuma analüüsita üle võetakse. Vastavad seisukohad oleme ka ministeeriumile esitanud.
Sundlõpetamine võib ähvardada ettevõtjat juba siis, kui ta võtab tööle vähemalt kaks välismaalast, kellel tegelikult Eestis töötamise õigust ei ole
Eelnõu üks olulisemaid muudatusi seisneb kindlasti karistusseadustikku täiendavas sättes. Nii soovitakse eelnõuga kohaldada kriminaalkaristust näiteks tööandja suhtes, kes võimaldab Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomaval välismaalasel töötamist, kui see on toime pandud vähemalt teist korda või kui sellega võimaldati töötamist kahele või enamale välismaalasele. Kriminaalkaristust saaks kohaldada nii füüsilisest isikust tööandja kui ka juriidilisest isikust tööandja suhtes, kes on välismaalase tööle võtnud.
Füüsilisest isikust tööandja suhtes, kes nõuet rikub, nähakse ette kriminaalkaristus (rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus) kui tööandja on juriidiline isik, siis on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või sundlõpetamine.
Seega võib sundlõpetamine ähvardada ettevõtjat juba siis, kui ta võtab tööle vähemalt kaks välismaalast, kellel tegelikult Eestis töötamise õigust ei ole. Seejuures välismaalast ennast võib oodata maksimaalset vaid rahatrahv või arest.
Jättes kõrvale asjaolu, et päris selge ei ole seegi, kas ja kuidas saab või peab tööandja tuvastama isiku õiguse Eestis töötada (olemaks kindel, et ta seadust ei riku) on sundlõpetamine karistusena juriidilisele isikule üks karmimaid.
Hetkel näeb karistusseadustik sundlõpetamise võimaluse ette näiteks kuritegude puhul, mis on seotud keelatud laskemoona või relvade tootmise ja levitamisega, orjastamisega, samuti terrorikuritegude eest, mitmekordse altkäemaksu andmise ja võtmise eest ning veel mõningatel juhtudel.
Eelpool viidatud direktiivi kohaselt nõutakse küll, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed tagamaks, et keelu rikkumisel kohaldatakse tööandja suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi ning et kohaldatakse rahalisi karistusi, mis suurenevad vastavalt ebaseaduslikult töötavate kolmanda riigi kodanike arvule. Samas jääb proportsionaalsete ning hoiatavate sanktsioonide kehtestamine siiski iga liikmesriigi enda otsustada ja vajadus vastavalt enda riigi olukorrale analüüsida.
Välismaalase töötamisega seotud nõuete rikkumine võib kaasa tuua tegevuspiirangu
Teisteks olulisteks muudatusteks on need, mis piiravad näiteks välismaalaste töötamise nõudeid rikkunud ettevõtjal osaleda riigihangetel, saada struktuuritoetuseid või tegutseda tegevusalal, mis nõuab eelneva tegevusloa saamist. Nii soovitakse vastavad piirangud viia sisse ja muuta näiteks turva-, elektrituru-, sotsiaalhoolekande, kindlustustegevuse, krediidiasutuste, autoveo-, hasartmängu-, kaugkütte-, tervishoiuteenuste korraldamise ja ühistranspordiseadust.
Seega ei tohiks muudatuste jõustumisel autoveoks tegevusluba anda, kui tegevusloa taotleja on isik, keda on karistatud väärteo või kuriteo eest, milleks on tööandja poolt Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmine või tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamine.
Muudatus tähendaks seda, et iga väiksemgi välismaalase töötamisega seotud nõuete rikkumine teeb automaatselt võimatuks tegevusloa saamise. Samas on vastuseta, kas rikkumine mõjutab ka juba väljastatud tegevusloa kehtivust või ainult uute andmist.
Kuna direktiivi järgi võib vastavaid tegevuspiiranguid vajadusel kohaldada, eelkõige kui need on põhjendatud olukorra tõsidusega, tuleks ka kaubanduskoja arvates eelnevalt hinnata, millistes olukordades (milliste rikkumiste korral ning milliste tegevusalade puhul) oleksid tegevuspiirangud põhjendatud, kui neid rakendada soovitakse.
Praegusel juhul võib tekkida ka olukordi, kus näiteks ühekordse teavitamiskohustuse rikkumise eest määratud 100 euro suurune karistus võib endaga kaasa tuua automaatselt märksa olulisemad tagajärjed ettevõtlusvabaduse piiramise näol.
Kuivõrd eelnõu osas on mitmeid probleeme tõstatanud ka ministeeriumid, siis tahaks loota, et arutelud ja analüüsid karistuste ja tegevuspiirangute rakendamisel seisavad alles ees, kuigi õigusloome ja kaasamise head tavad näevad ette vastavate toimingute teostamist ikka enne eelnõu ametlikku kooskõlastamist.
Kooskõlastamisele saadetud eelnõuga saate tutvuda siin
