Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul käis peamine arutelu reedesel (14.10.2011) komisjoni istungil energiamaksustamise direktiivi muudatuste kohta selle üle, et liikmesriikidel peaks säilima võimalus energiatooteid EL-i aktsiisi alammäärast kõrgemalt maksustades mitte järgida alammäärade vahelist proportsiooni.

Rõivas rääkis BNS-ile, et peamise teemana oli kõne all, kas toetada direktiivi lähenemist, mis eeldaks, et liikmesriigid peaksid nii mootoribensiini kui ka diislikütuse puhul lähtuma kas täpselt EL-i aktsiisi alammäärast või lisama alammäärale omalt poolt võrdse protsendi. Muudatuse tulemusena muutuks diislikütus Eestis võrreldes mootoribensiiniga kallimaks.

“Me oleme täna ise oma aktsiisipoliitikas lähtunud sellest, et bensiini ja diisli hind oleks mõlemal võrdne. Kui see muudatus läbi läheks, siis tulevikus oleks diisel bensiiniga võrreldes suhteliselt kallim ja loogika oli siis selles, et lähenetakse CO2 põhiselt,” selgitas ta, märkides, et selles küsimuses on Eestil direktiiviga võrreldes erinev arvamus.

“Eesti seisukoht oli see, et liikmesriigil peaks jääma vabadus aktsiisimäärasid ise otsustada. Peamised argumendid selleks olid, et Eesti on ise läbikaalutult jõudnud oma aktsiisipoliitikas selle tulemuseni, et me ei soovi, et diislikütus oleks bensiiniga võrreldes oluliselt kallim,” rääkis Rõivas.

Rõivas märkis, et sellele on ka mitmeid loogilisi põhjendusi. “Muu hulgas see, et diislikütusega sõidavad näiteks transpordiautod. Kui muuta nende kütus oluliselt kallimaks, siis sellega kaasneks teatav transpordihindade tõus.”

Komisjoni esimehe sõnul tegid keskerakonna saadikud istungil ka ettepaneku selle kohta, et Euroopas võiks olla kehtestatud ühtselt nii aktsiisi alam- kui ülemmäärad. “Selles oli küll väga tuline debatt, aga lõpuks jõuti järeldusele, et maksimummäärade kehtestamine oleks isegi Euroopa aluslepinguga vastuolus,” lausus ta.

“Kuna see ei puudutaks otseselt üldse Eesti huvisid, vaid tähendaks seda, et Eesti nõuaks, et Euroopa piiraks mõne Lääne-Euroopa riigi kütuseaktsiisi, siis see tundus ka sisuliselt ebaloogiline,” lisas Rõivas, märkides, et keskerakond jäi aga sisuliselt lõpuni selle nõudmise juurde.

Rõivase sõnul toetas 10 komisjoni liiget hääletusel Eesti seisukohti energiamaksustamise direktiivi muudatuste kohta selliselt, nagu valitsus need ette pani, kolm komisjoni liiget oli vastu ja neli erapooletud.

Energiamaksustamise direktiivi muudatuste eesmärk on muuta direktiivi põhisätteid ja ühtlustada viise, kuidas energiamaksudega saavutada EL-i eesmärk tarbida vähem ja keskkonnasäästlikumalt energiat. Direktiivi eelnõu järgi nõutakse, et liikmesriigid peavad energiatoodete aktsiisimäärade kehtestamisel järgima uut aktsiisi alammäärade struktuuri. Kohustuslik aktsiisi alammäär hakkab sõltuma energiatoote energiasisaldusest ning süsinikdioksiidi emissioonist.

Komisjon arutas istungil ka valitsuse seisukohti Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta kehtestada ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas ning otsustas neid konsensuslikult toetada.

Ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kehtestamise tulemusena tekiks EL-is liikmesriikide olemasoleva 27 maksusüsteemi kõrvale uus ühtne ettevõtte tulumaksu süsteem.

Rõivas märkis, et Eesti toetab ettepanekut, kui see lihtsustab äritegevust Euroopas ja kui selle tulemusel vähenevad erisused ning kui see ei kahjusta Eesti olemasolevat maksusüsteemi.

“Eestil on, ma julgen öelda, kui mitte kõige, siis kindlasti üks Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaid ja efektiivsemaid ettevõtete maksustamissüsteeme,” lausus ta, märkides, et maksustamismäär on Eestis küll madal, kuid meil ei ole erandeid ja meil maksustatakse üksnes väljavõetavat, mitte reinvesteeritud kasumit.

“Oma süsteemi atraktiivsust me kindlasti vähendada ei soovi, aga samas tehnilises mõttes igasuguste muude erisuste vähendamine kogu Euroopas tervikuna, selleks, et rahvusvahelistel ettevõtetel oleks maksude maksmine lihtsam, on kindlasti tervitatav. Seda enam, et Eesti on üldiselt siseriiklikult olnud pigem igasuguste erandite vastane,” rääkis ta.

Ühtne maksustamisbaas tähendaks, et ettevõtetel oleks võimalus arvutada maksubaas ühtsete eeskirjade järgi ja rahvusvahelised kontsernid saaksid esitada koondmaksudeklaratsiooni eri riikides asutatud ettevõtete tulu kohta.

Konsolideeritud maksubaas jagatakse riikide vahel vastavalt jaotusvalemile. Nii vähenevad ettevõtete kulud ja halduskoormus, kuna kontsernisiseseid piiriüleseid tehinguid ei pea enam turuhindades arvestama, erinevates riikides saadud kasu ja kahju saab tasaarveldada ning kontsern saab maksudeklaratsiooni esitada ühes riigis, seisab valitsuse teates.

Maksumäär jääks iga liikmesriigi enda määrata.