Riigikogu võttis menetlusse valitsuse algatatud otsuse eelnõu, mille vastuvõtmisel annaks Eesti lubaduse garanteerida Eesti Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF-i) võlakohustusi kuni 1,995 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesti liitumine EFSF-iga ja EFSF-i raamlepingu muudatused jõustuvad pärast seda, kui kõik euroala riigid on edastanud lepingu lisas oleva kirjaliku kinnituse liitumiseks vajalike siseriiklike protseduuride läbimisest EFSF-ile
Varasema info kohaselt kiitis Eesti valitsus oma möödunud neljapäeva istungil heaks euroala rahandusministrite 21. juuli tippkohtumise otsuste põhjal muudetud EFSF-i raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF-i liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks. Euroala riikide valitsused on sihiks võtnud EFSF-i uuendatud raamlepingu jõustumise tänavu oktoobris.
Euroala riikide asutatud Luksemburgis registreeritud aktsiaselts EFSF võib võtta võlakohustusi, et toetada erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala liikmesriike ja tagada euroala üldist finantsstabiilsust ja kaitsta selle liikmesriike finantskriiside eest. EFSF annab euroala stabiilsuse tagamiseks erakorraliselt finantsraskustesse sattunud euroala riikidele toetuslaene majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste alusel.
EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid. Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab asendama Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM).
EFSF-i raamlepingu muudatustega kindlustatakse fondi laenuandmise võime kuni 440 miljardit eurot, laiendatakse fondi võimalusi sekkuda euroala stabiilsuse tagamiseks ning sätestatakse Eesti liitumine fondiga.
Fondiga liitudes teeb Eesti sissemakse aktsiakapitali 48.000 eurot. Seoses Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmidega on Eesti hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.
