Rahandusministeerium esitas reedel valitsusele riigilõivuseaduse eelnõu, millega korrigeeritakse kõiki riigilõivumäärasid ülespoole ja seetõttu on vajalik tervikteksti sätestamine.

Kehtivad riigilõivude määrad on aastast 2011, kui lõivud arvutati sendise täpsusega ümber kroonidest eurodeks. Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada riigilõivude tasumist ja haldamist ja esitada edaspidi riigilõivumäärad mitte sendi täpsusega, vaid eelnõus esitatud reegli kohaselt täiseurodes, näiteks ei saaks edaspidi olla 233,31 euro suurust lõivu ja lõivu suuruseks tuleks kehtestada 235 eurot. Nimetatud reeglist lähtuvalt korrigeeritakse ka olemasolevad lõivude määrad.

Selleks, et mitte vähendada laekumisi riigilõivudest, on eelnõus olemasolevate lõivude määrad korrigeeritud ülespoole. Muudatusega seoses ei ole hinnatud kõikide olemasolevate lõivude kulupõhisust ja muudatuste aluseks on vaid lõivu määra viimine lähima mõistliku lõivumäära suurusjärku arvestava rahaühikuni.

Riigilõivu määrade sisulisel hindamisel võib selguda, et osade toimingute tegelikud kulud on suurenenud tunduvalt rohkem kui antud lõivumäärade korrigeerimise tulemusena nad suurenevad, kuid kõikide lõivude sisulist ülevaatamist eelnõu väljatöötamisel eesmärgiks ei seatud.

Eelnõuga tõstetakse vastavalt toimingute tegelike kulude suurenemisele ka teatud siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti toimingute riigilõivumäärasid.

Seadus on plaanitud jõustumatuleva aasta 1. jaanuaril. Õiguslikult on tegemist kõigi puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata täiendavat aega ega muid ressursse.