Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas teisipäeval, 9. juunil, et madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse seaduse rakendamisel ei nõuta töövõimetuspensionäridelt täistööajaga töötamist tulumaksu tagastuse saamiseks.
"Töövõimetuspensionärid ei suuda alati tervislikel või muudel põhjustel täistööajaga töötada ja seetõttu on vaja kaotada nende täistööajaga töötamise nõue. See muudatus loob paremad tingimused töövõimereformi õnnestumiseks," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Eelnõu järgi saab tulumaksu tagasimakset taotleda täisealine inimene, kes on taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku võimaldada tulumaksu tagastust taotleda ka osaajaga töötavatele inimestele ning laiendada tagasimaksete tegemist 16- ja 17-aastastele töötajatele, kuid see ei leidnud komisjonis toetust.
"Ma ei saa nõustuda eelnõuga, mis jätab abi vajavad inimesed ilma toest ainult põhjusel, et tal ei ole täiskoormusega töökohta. Aga just maapiirkondades on paljud inimesed sunnitult sellises olukorras," ütles sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.
Tema sõnul on tervitatav, et töövõimetuspensionäridele enam ei kohaldata täistööaja nõuet, kuid see on poolik lahendus. "Kui noor inimene on sunnitud õppimise asemel pere äraelatamiseks tööle minema, siis pole kuidagi õigustatud tema karistamine sellega, et ta ei saa madalapalgalisele suunatud abi," lisas Haukanõmm.
Eelnõu kohaselt sõltub tulumaksu tagasimakse suurus olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures – 708 eurot aastas. Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on riigikogu täiskogus teisel lugemisel 10. juunil.
