Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis kohustab tarbimislaenu andjat senisest põhjalikumalt kontrollima laenaja tausta ning täpsemad raamid saab ka tarbimislaenude reklaamimine.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on pankade ja teiste finantsasutuste poolt pakutavad tarbimislaenud paljude inimeste igapäevase rahakasutuse ja pere eelarve planeerimise üheks osaks, mistõttu oli täna esimesel lugemisel eelnõu, mis muudab põhjalikumaks inimese tagasimaksevõime hindamise, vältimaks olukordi, kus laenuvõtja ei suuda võetud kohustusi täita. „Inimesed peavad laenu võttes saama täpselt aru, kas igasugune võetav laen koos intressidega on nende rahaliste võimalustega kooskõlas või mitte. Eelnõuga täpsustasime laenuandja kohustust viia läbi laenuvõtja maksejõulisuse kontroll ning veenduda, kas inimene on võimeline ka tulevikus võetavat kohustust kandma,“ lausus Pevkur.
Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt on eelnõusse selgesõnaliselt kirja pandud, et inimese maksejõulisuse hindamine on laenuandja kohustus. Varasemalt on laenuandja sarnast punkti tõlgendades sellest kõrvale kaldunud põhjendusega, et laenaja peab esitama õigeid andmeid enda rahalise seisu kohta ning kiirlaenuandja ei pea neid andmeid üle kontrollima.
Teine suurem muudatus on ettevalmistatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning puudutab reklaamiseaduse muutmist, mille tagajärjel tarbijakrediidi reklaam peaks samuti muutuma vastutustundlikuks ja tasakaalustatuks ega tohi kallutada tarbijaid läbimõtlematult laenu võtma.
Eelnõu kohaselt ei tohi tarbijakrediidi reklaamis laenuga saadud võimaluste kohta käiv teave domineerida laenamisega kaasnevate kohustuste kohta käiva informatsiooni üle. Näiteks ei tohi reklaamiga jätta muljet, et laenuvõtmine on lihtne ja riskivaba viis inimese rahaprobleemide lahendamiseks. Kiirlaenud on küll üks osa ettevõtlus- ja majandusruumist, kuid kerge kättesaadavuse tõttu on need inimestele tekitanud ka hulga probleeme. Inimesed teevad otsuse kiirlaenu võtta tihti ilma hindamata, kaua kulub laenu tagasimaksmiseks aega ja kui suureks kujuneb tegelikult tagasimakse.
Samuti täpsustatakse reklaamis esitatavat kohustuslikku teavet ja selle esitamise viisi. See välistab edaspidi kahetimõistetavate lubaduste andmise ja emotsionaalse fooni loomise laenureklaamides ning selle ajel tehtud otsuseid laenu võtmisel.
Eelnõu on valminud justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.
Eelnõu on kättesaadav SIIT.