Valitsus kiitis täna, 7. oktoobril toimunud istungil heaks Väärtpaberituru seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu üks olulisimaid osi on väärtpaberituru seaduse uus peatükk, mis reguleerib turukuritarvitusi – insaiderlust ja turumanipulatsiooni.
Regulatsiooni põhieesmärk on anda õiguslikud alused kõikide turuosaliste võrdseks kohtlemiseks ning võrdsete võimaluste andmiseks kõikidele investoritele investeerimisotsuste tegemisel. Keegi ei tohiks saada paremat positsiooni turul ja seda oma kasuks ära kasutada.
Senisest täpsemini on reguleeritud turumanipulatsiooniga seonduv. Turumanipulatsiooniks on tehingute tegemine või info levitamine, mis võib investoreid konkreetse väärtpaberi ja selle emitendi suhtes eksitada. Uus säte annab paremad alused turumanipulatsiooni tuvastamiseks, takistamiseks ja seaduse rikkujate karistamiseks.
Finantsinspektsioonile antakse seadusega senisest suuremad õigused rikkumiste menetlemisel: näiteks on inspektsioonil uue seadusega võimalik siseteabe väärkasutamise ehk insaiderluse kahtluse korral kehtestada selle süüteoga seotud varale käsutuskeeld. Inspektsioonil on voli vara arestida kuni 10 tööpäevaks. Ka on inspektsioonile antud õigus karistusi ja
ettekirjutusi avalikustada, kui see on vajalik investorite ja klientide huvide kaitseks. Emitendile kehtestatud nõudeid on samuti täpsustatud: nüüdsest on seaduses selge kohustus pidada insaiderite nimekirja. Insaider on emitendi siseteabele juurdepääsu omav isik.
Esmakordselt on kehtestatud ka avalikkusele suunatud investeerimissoovituste andmise ja levitamise, samuti investeerimissoovituste koostajate ja levitajate huvide konfliktide avalikustamise nõuded.
Väärtpaberituru seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu edastatakse Riigikogule menetlemiseks.
Lisainfo:
Kristel Johanson
Rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja
Tel: 6 113 211
Väärtpaberiturul osalemisel konkreetsemad reeglid
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Allikas:
BNS