Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks haridustöötajate tööaja määruse eelnõu, mis viib haridustöötajate tööaja kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, mille kohaselt õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on õpetaja ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes kontakttunnid.

Eelnõu kohaselt on haridustöötajatel endiselt täistööajaks lühendatud tööaeg ehk seitse tundi päevas ja 35 astronoomilist tundi nädalas, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Lisaks õpetajatele kehtib lühendatud tööaeg logopeedile, eripedagoogile, kasvatajale, ringijuhile, huvikooli treenerile, huvihariduse spetsialistile, klaverisaatjale, kontsertmeistrile, ballettmeistrile, dirigendile ja õppemeistrile.

Õpetajate töö pidi ka varasema määruse järgi mahtuma nädalas 35 astronoomilise tunni sisse, kuid õpetajate koormusarvestuse ja seeläbi tasustamise peamine alus oli töölepingusse kirjutatud kontakttundide hulk 18-22 akadeemilist 45-minutilist tundi gümnaasiumis ja 18-24 tundi põhikoolis, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Samuti tõlgendati kontakttunnipõhist koormusarvestust ebaõigelt, mistõttu töötasid osalise tööajaga paljud õpetajad, kellel on õigus töötada täistööajaga.

Lisaks on mitmed uuringud näidanud, et õpetaja töökoormuse kasvu põhjus pole mitte kontakttundide, vaid muude ülesannete kuhjumine. Probleemi võimendas kontakttunnipõhine koormusarvestus, mis muudab tegeliku tööaja teisejärguliseks.

Määrus ei puuduta õpetajate tasustamist või omavalitsustele haridustoetuse eraldamist, vaid õpetajate töölepingujärgse töökoormuse arvestamise korda, võttes koormuse arvestamise aluseks kõik tööülesanded ja mitte ainult kontakttunnid. Tegeliku tööaja põhine koormusarvestus on teistes ametites üldlevinud.

Erisus on tehtud kutseõppes õpetavale kaadrikaitseväelasele, kelle tööajale kohaldatakse kaitseväeteenistuses sätestatut.

Määrus on planeeritud jõustuma tänavu 1. septembrist.