Valitsus otsustas neljapäeval, 13. novembril heaks kiita ja saata riigikogule arutamiseks reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt tarbijakrediidi reklaam tohib edaspidi sisaldada üksnes kindlat infokoosseisu ning tarbijakrediidi reklaam keelatakse televisioonis ja raadios.
Eelnõus sisalduv kanalikeeld ei võta tarbijakrediidiga tegelevalt ettevõtjalt võimalust avalikustada neis kanalites oma kaubamärki, eeldusel, et see on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, samuti jäävad neis kanalites lubatuks sponsorteated, mida ei käsitleta reklaamina, teatas riigikantselei.
Muudatus ei puuduta eluasemelaenude, järelmaksude, liisingute ja krediitkaartide reklaame.
Nii ringhäälingute liit kui turundusagentuuride liit on avaldanud vastasseisu seadusemuudatusele. Ringhäälingute liit tellis TNS Emorilt ka vastavasisulise uuringu, millest selgus, et kiirlaenusektori reklaamikäive on 3,6 miljonit eurot.
"Eelnõu eesmärk on emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmise vähendamine. Lähtusime sellest, et just teles ja raadios on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijaid ka kõige enam mõjutav – need on kanalid, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga," ütles majandusminister Urve Palo
Tema sõnul on senine tarbijakrediidi reklaamimine tekitanud ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikkuses on aga sageli vastupidi ja tarbimislaenude tõttu on makseraskustesse sattunud rohkem palju inimesi kui elab Pärnu linnas – üle 35 000.
Palo sõnul kaalub tarbijakrediidi reklaamile rangemate piirangute kehtestamisega kaasnev positiivne mõju üles võimaliku negatiivse mõju laenu väljastavatele ettevõtetele. Reklaami piiramine on üks osa suuremast paketist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud analüüsi põhjal on valitsus algatanud ka krediidikulukusele piirmäära seadmise, sissenõudmiskuludele piiri seadmise ja teisi meetmeid.
Eestis on 28.07.2014 seisuga 35 975 isikut, kellel on kiirlaenude või tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtetelt välja antud laenude alusel tekkinud maksehäired. Swedbank on oma analüüsis hinnanud, et kiirlaenuvõtjaid on Eestis üle 100 000. Kiirlaen on praegu trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja.
Tarbijakrediidi reklaamimist on püütud ka varem piirata – 2013. aasta juulist kehtima hakanud reklaamiseadusega viidi finantsteenuse reklaam kooskõlla vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Kahjuks ei andnud see regulatsioon siiski piisavalt tulemusi ja tarbimislaenude reklaam on hoolimata seaduse muudatustest jätkuvalt jõuline. Seda näitab ka tarbijakaitseameti praktika – kontrollitud 112 reklaamist tervelt 70 olid ameti hinnangul seadusega vastuolus.
