Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule tagatisfondi seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta hoiustajate kindlustunnet, et neid paremini krediidiasutuste võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest kaitsta.

"Seadusega täpsustatakse tagatavate hoiuste tingimusi, lühendatakse hüvitiste väljamaksmise tähtaega ja sätestatakse pankade täpsed kohustused hoiustajatele tagamise kohta õige ja õigeaegse teabe andmisel," ütles rahandusminister Sven Sester.

Eestis tagab hoiustajate kaitse avalik-õiguslik juriidiline isik – Tagatisfond, kes tagab lisaks hoiustajatele ka investeerimisasutuse klientide, pensionifondide osakuomanike ja kindlustusandjate teatud vahendite kaitse. Eelnõuga tuuakse esiteks selgemalt ja konkreetsemalt välja, milliseid hoiuseid Tagatisfond tagab.

Tagamisele kuuluvad üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiuseid. Jätkuvalt tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. See põhimõte ei muutu. Täiendavalt nähakse eelnõuga ette elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha tagamist kuni 50 000 euro ulatuses. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügi tehingu raha laekumist. Eelnõu täpsustab, et riskipreemiaga investeerimishoius, kus algsena investeeritud summat ei pruugi täies ulatuses enam tagasi saada, ei kuulu enam osafondi poolt tagamisele. Samuti ei kuulu tagamisele teiste finantsasutuste hoiuseid, näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtjate hoiuseid.

Eelnõuga lühendatakse tähtaega, mille jooksul tuleb hüvitised hoiustajatele panga pankroti korral välja maksta. Praegu tuleb krediidiasutuse maksejõuetuse puhul hoiustajatele hüvitised välja maksta 20 tööpäeva jooksul, edaspidi tuleb seda teha seitsme tööpäeva jooksul.

Pankade jaoks sätestatakse täpsem kohustus anda hoiustajatele teavet nende hoiuste tagamise kohta. Hoiustajale tuleb esitada konto väljavõttel personaalne teave, millised tema hoiustest on tagatud ning millised mitte.

Lisaks pannakse pankade osamaksed Tagatisfondi osaliselt sõltuvusse pankade riskiastmest. Oma tegevuses rohkem riski võtvate pankade jaoks võivad osamaksed mõnevõrra suureneda. Samuti sätestatakse erakorraliste maksete kehtestamise võimalus, mis on mõeldud juhuks, kui hoiuste tagamise fondi juba kogutud vahendid osutuvad hüvitisjuhtumi tekkimisel ebapiisavad. Pangad teevad Tagatisfondile nö ettemakseid, praegu on seal vahendeid 206 miljonit eurot.

Veel reguleeritakse eelnõuga Tagatisfondi koostööd teiste riikide hoiuste tagamise skeemidega, sealhulgas seda, kuidas Tagatisfond saab teistelt skeemidelt vahendeid laenata või vastupidi. Eelnõu põhineb EL direktiivil hoiuste tagamise skeemide kohta.

Lisaks tagatisfondi seadusele muudetakse eelnõuga ka finantsinspektsiooni seadust, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, krediidiasutuste seadust, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.