Valitsus arutab neljapäeval hasartmängude maksustamist muutvat seaduseelnõud, mis muudab muuhulgas pokkeriturniiride korraldamise atraktiivsemaks, kuna lõpetab võidufondide maksustamise ning muudab mänguautomaatide maksustamist ja hasartmängumaksu deklaratsiooni esitamise ja tasumise tähtaega.
Maksuobjekti muutmisega teenustasupõhiseks on lauas mängitavate pokkeriturniiride korraldamine jõukohane kõigile mängukorraldajatele. Seetõttu muudetakse eelnõus traditsioonilise turniiri maksuobjekti nii, et see oleks osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv osa. Muudatus peaks soodustama pokkeriturismi arengut Eestis, seisab eelnõu seletuskirjas.
Hetkel maksustatakse interneti- ning lauaturniire erinevalt. Kui internetis korraldatavate turniiride puhul maksustatakse üksnes korraldaja poolt kogutavat teenustasu, siis lauaturniiride puhul on ühtlasi maksustatud ka võidufond.
Selline erinevus on rahandusministeeriumi hinnangul iseenesest põhjendamatu, kuna lauaturniirid ei ole võrreldes online-turniiridega mängijate jaoks ohtlikumad ega too kaasa ühiskonnale rängemaid tagajärgi. Muudatuste peamine eesmärk on likvideerida põhjendamatu erinevus maksustamisel ning muuta lauaturniiride korraldamine korraldajatele majanduslikult mõistlikumaks.
Lauas mängitavate õnnemänguturniiride maksuobjekti muutmise tõttu jääks prognoosi kohaselt 2015. aastal riigieelarvesse laekumata kuni 110 000 eurot.
Eestis korraldatavateks suuremateks turniirisarjadeks on näiteks Olybet Poker Series (igakuine, osalustasu 110 eurot), Triobet Live (igakuine, osalustasu 70 eurot) ja Paflive (igakuine, osalustasu 70 eurot), kus ühel etapil osaleb harva üle saja inimese. Muudatust võiks ministeeriumi hinnangul lugeda õnnestunuks, kui Eesti korraldajad suudaksid taas regulaarselt pakkuda rahvusvahelisi turniire, millel osalejatest olulise osa moodustaksid välismängijaid.
Lisaks muudetakse eelnõuga mänguatomaatide maksustamist. Kehtiva korra järgi tuleb iga automaadi pealt tasuda 447,38 eurot kuus. Eelnõuga alandatakse automaadi pealt makstavat ühikupõhist maksu 300 euroni kuus, kuid sellele lisandub käibekomponent. Käibekomponent on 10 protsenti hasartmängu korraldaja kõikidel automaatidel tehtud panuste summa, millelt on maha arvatud automaatidest saadud võitude summa.
Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada hasartmängu korraldajate maksukoormust, sest kehtiv kord ei võta arvesse automaatide käivet. Hetkel on suure käibega korraldajate maksukoormus tunduvalt väiksem – 15-18 protsenti – kui väikese käibega korraldajatel – 50 protsenti.
Kolmandaks muudetakse mängulaua ja mänguautomaadi hasartmängumaksu deklaratsiooni esitamise ja tasumise kuupäeva. Kui kehtiva korra järgi peab korraldaja esitama deklaratsiooni ja tasuma maksu maksustamisperioodile eelneva kalendrikuu 20. kuupäevaks, siis eelnõu kohaselt esitab ta deklaratsiooni ja tasub maksu maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
Ettepaneku on esitanud MTÜ Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, mis toob välja, et kehtiva korra kohaselt peab korraldaja tasuma hasartmängumaksu võrreldes teiste hasartmängumaksjatega, näiteks loterii või totoga, poolteist kuud varem. Hetkel peab korraldaja suutma eeloleval perioodil kasutusel olevate mänguautomaatide ja -laudade arvu ette ennustada ilma võimaluseta seda arvu paindlikult suurendada või vähendada, sest tagantjärele ei ole võimalik juba deklareeritud mänguautomaatide arvu muuta.
Eelnõuga tehtavate muudatuste koondmõju riigieelarvetuludele on 2015. aastal -0,7 miljonit eurot, vähenemine tuleneb maksu deklareerimise ja tasumise hetke muutumisest, sest 2015. aasta jaanuari eest tasutakse maks 2014. aasta 20. detsembril.
2016. aastal laekub muudatuste tulemusena riigieelarvesse 2 miljonit eurot ja 2017. aastal 2,3 miljonit eurot. Seadus jõustub 1. veebruaril 2015.
