Valitsus hakkab neljapäeval arutama makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu, mis muudab makseteenuste osutamise korda.

Plaanitav seadus reguleerib makseteenuste pakkumist, teenuse osutajate tegevust ning järelevalvet.

Eelnõu eesmärgiks on viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu (EL) direktiivist tulenevate nõuetega, misjärel peaks tihenema teenusepakkujate vaheline konkurents ja ühtlustuma maksete sooritamise hinnad.

Makseteenuste osutamist reguleerib Eestis osaliselt võlaõigusseadus, milles on sätestatud maksete tegemise reeglid, samuti arvelduslepingu alusel kontopidaja ning kontoomaniku vahelised suhted ja makseteenuste kasutamine.

Kuna aga valdkonda reguleeriv EL-i uus direktiiv toob mitmeid muudatusi ka makseteenuse sisu osas ning täpsustusi eelkõige tarbijakaitse aspektides, tuleb muuta nii võlaõigusseadust kui ka kehtestada uus kord makseteenuste pakkujatele.

Kuna makseteenuste pakkumine ja vastav infotehnoloogiline tase on Eestis kõrge ning sularahata makseviise eelistatakse sularahale, siis ei kaasne uue regulatsiooni rakendamisega teenusepakkujatele väga suuri muudatusi, on rahandusministeerium varem hinnanud.

Eelnõuga muudetakse ka järelevalvet puudutavaid küsimusi. Kui e-raha asutus kuulub juba praegu finantsjärelevalve alla, siis uue regulatsiooni järgi saab finantsjärelevalve subjektiks ka makseasutus.

Makseasutusena võib käsitleda alternatiivseid makseviise pakkuvaid ettevõtjaid. Eestis on nendeks näiteks valuutavahetajad, kes pakuvad rahasiirde teenust. Kuna ka makseteenuseid osutavad isikud hakkavad edaspidi finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluma, suureneb ka nende ettevõtjate usaldusväärsus.