Riigikogu usaldas esmaspäeval erakorralisel istungjärgul valitsust, kes oli sidunud vanemapensioni edasilükkamise ja pensionite maksuvabastuse tõusu eelnõu lõpphääletuse enda usaldusküsimusega.

Kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu toetas 56 ja vastu oli 30 saadikut. Opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oli esitanud eelnõule tuhat muudatusettepanekut ning hääletuse sidumine usaldusküsimusega võttis IRL-ilt võimaluse arutelu venitada.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles riigikogus esinedes, et vanemapensioni kolmanda etapi rakendumise edasilükkamist aastani 2018 tuleb vaadata koos 73 miljonit eurot nõudva lastetoetuste tõusuga, mille parlament kiitis heaks ilma katteallikata.

Samuti tuleb tema sõnul arvestada pensioni teise samba kriisiaegse külmutamise kompenseerimist, millele kulub järgmisel aastal 54 miljonit ning 2017. aastaks 60 miljonit eurot aastas, ja maksuvaba miinimumi tõusu 144-lt eurolt 154 euroni kuus. Lisaks tõuseb eelnõuga pensioni maksuvaba piirmäär 210-lt 220 euroni kuus, mis maksab tuleval aastal neli ja hiljem kuus miljonit eurot aastas.

"Vanemapensioni kõnesoleva etapi kulud oleksid lähiaastatel 27–30 miljonit eurot aastas. Kogu seda koormust eelarve välja ei kannataks, mistõttu tegime valiku sotsiaalselt tõhusamate kulude kasuks," põhjendas Ligi, kelle hinnangul on õige toetada lastega peresid siis, kui lapsi kasvatatakse, mitte tagantjärele kauges tulevikus.

Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.