Kaubanduskoda toetab vanemahüvitiste süsteemi kavandatavaid muudatusi, millega tehakse vanemahüvitise kasutamine paindlikumaks ning antakse isadele rohkem võimalusi hoolitseda väikelapse eest. Siiski tehti sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses ka mõned ettepanekud eelnõu täiendamiseks, aga ka osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise regulatsiooni muutmiseks.
Eelnõuga plaanitakse muudatust, mis annab vanemale võimaluse peatada ja jätkata vanemahüvitise kasutamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Me loodame, et see muudatus võimaldab senisest paremini ühitada töö- ja pereelu ning aitab seeläbi parandada emade positsiooni tööturul.
Samas peame oluliseks pikendada puhkusele minemise ja naasmise etteteatamise tähtaegasid. Nimelt peab täna töötaja lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale teatama vaid 14 kalendripäeva ette. Meie hinnangul on see ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul on tööandjal keeruline asendajat leida. Lisaks on see ebaõiglane nende suhtes, kes asendavad lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid. Meie hinnangul võiks puhkuse etteteatamise tähtaeg sõltuda puhkuse kestusest. Maksimaalne etteteatamise tähtaeg võiks olla näiteks 2-3 kuud. Tööandjate jaoks on väga oluline ka see, et töötaja annaks juba puhkusele minnes teada, kui pikaks kujuneb tema lapsehoolduspuhkus, mis annab tööandjale võimaluse lihtsamini oma tööprotsesse ümber korraldada.
Peame positiivseks ka muudatust, millega ei vähendata vanemahüvitist, kui vanem teenib samal ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on väiksem kui 1,5-kordne keskmine palk. Siiski tegime ministeeriumile ettepaneku muuta regulatsiooni veelgi paindlikumaks ning kaotada põhimõte, et teatud piirmäärast suurema tulu korral vähendatakse vanemahüvitist. See võimaldab suurendada perede sissetulekut ja riigi maksutulusid ning vähendada hüvitise saaja ja riigi halduskoormust.
Toetame eelnõuga kavandatavat muudatust, millega antakse isale õigus jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks. Peame mõistlikuks ka põhimõtet, et isapuhkust on lubatud kasutada 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lisaks toetame muudatust, millega isapuhkuse perioodi hüvitatakse isale seni kehtiva isapuhkuse tasu asemel isa täiendava vanemahüvitisega. Kaubanduskoja hinnangul on mõistlik, et teatud osa vanemahüvitisest on mõeldud vaid isadele. Loodame, et need muudatused aitavad suurendada isade osalemist laste kasvatamisel.
Meie hinnangul on positiivne ka muudatus, mille järgi on kõikidel isadel õigus täiendavale vanemahüvitisele 30 päeva ulatuses, sõltumata sellest, kas ja mis lepingu alusel ta tööd teeb.
Ettepanek osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise regulatsiooni muutmiseks
Kuna vanemahüvitiste süsteemi muutmisega tehakse muudatusi töölepingu seaduses, siis tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku teha muudatusi ka seaduses sätestatud osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise regulatsioonis.
Täna kehtiva korra järgi eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on vähemalt 35 kalendripäeva. Sellest 28 põhipuhkuse päeva eest maksab tööandja, ületatava osa eest saab taotleda hüvitist riigilt. Juhul kui töötaja läheb töölt ära, siis praeguse regulatsiooni järgi peab nii põhipuhkuse kui seda ületava osa eest töötajale maksma tööandja ning tal puudub õigus riigilt hüvitist taotleda.
Jääb arusaamatuks, miks ei ole pärast töölepingu lõppemist tööandjal õigus nõuda eelnevalt nimetatud tasu hüvitamist riigieelarvest. Kui riik on otsustanud riigieelarvest hüvitada tööandjale osalise või puuduva töövõimega töötajale makstavat tasu põhipuhkuse seitsme kalendripäeva eest, siis peaks riik selle tasu tööandjale hüvitama ka juhul, kui tööleping lõpeb ning töötajal on see puhkus kasutamata.
Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku muuta seaduse sõnastust selliselt, et tööandjale makstakse riigieelarvest hüvitist 28 kalendripäeva ületava osa eest ka juhul, kui osalise või puuduva töövõimega töötaja tööleping lõpeb ning töötajal on kasutamata põhipuhkust 28 päeva ületava osa eest. Meie hinnangul suurendaks see tööandjate motivatsiooni võtta tööle osalise töövõimega töötajaid, sest töölepingu lõppemisega ei kaasneks tööandjale suuremaid kulusid kui teiste töötajate puhul. Tuleb arvestada, et osalise töövõimega töötaja tööle võtmine on tööandja jaoks reeglina niigi keerulisem.
Kaubanduskoja ametliku arvamusega saab tutvuda siin.
