Seaduse ees on elektrooniliselt antud digitaalallkiri võrdne käsitsi kirjutatuga ning riigiasutused on kohustatud seda aktsepteerima.

Sihtasutuse Vaata Maailma projektijuht Mart Parve märkis, et üks olulisem võimalus ID-kaardi põhise isikutuvastuse kõrval on digiallkiri. “Digiallkiri on seaduse ees täpselt sama jõuga, mis traditsiooniline käsitsi kirjutatav allkiri,” kinnitas ta. Vahe on vaid selles, et digiallkiri antakse failile või tehingule elektrooniliselt.

Parve selgitas, et digiallkiri ei ole mingi arvutifriikide eralõbu. Näiteks riigiasutused on lausa kohustatud digiallkirjastatud dokumente aktsepteerima. “Kui mõni ametnik soovib jääda eilsesse päeva ning keeldub digidokumentidega toimetamast, ei ole see tema õigus, vaid hoopis tegematajätmine,” kõneles Parve.

Parve rääkis, et tema arvuti kõvakettal asuvasse DigiDoc-kataloogi on süstematiseeritud erinevad lepingud, nende lisad, avaldused ja muu taoline. Kõik digitaalsel ja seaduse ees täit jõudu omaval kujul.

Selline asjakorraldus garanteerib seninägematu mugavuse. Esiteks võib allkirjastada kõik dokumendid, ilma et peaks kusagile kohale sõitma. “Näiteks sõber rääkis äsja loo, kuidas ta pärast autoavariid haiglas lamades digiallkirjastas sülearvutis laenulepingu lisa, et pank saaks talle maksepuhkust anda.”

Teiseks on tähtsaid dokumente sel moel lihtsam süsteemselt arhiveerida. Kolmandaks võib igal hetkel ilma notari abita saata e-posti teel ükskõik kellele iga dokumendi täisjõus koopia.”

Parve sõnul on digitaalallkiri lisaks mugavusele ka äärmiselt turvaline. Ta tõi näite, et üks olulisi turvariske on alati dokumendi kaotamine või hävimine. “Digiallkirjastatud dokumente ei võta aga tuli ega vesi, ei vii neid varas ega ole võimalik neid kuhugi panni alla unustada. Neist võib teha lõputult koopiad ning hoida eri asukohtades.”

Digiallkirja võltsimine on Parve sõnul sama hästi kui võimatu, sest selle andmiseks peab teadma ka viiekohalist PIN-koodi.

“Mõistlikku inimest, kes hoiab oma PIN-koode hoolikalt ning mõistab ID-kaardi selle varguse korral kiirelt kinni panna, ähvardavad digiallkirja puhul väiksemad ohud, kui tava-allkirja kasutades.”

Maksu- ja tolliameti avalike suhete spetsialist Reelika Raamat ütles, et MTA aktsepteerib digitaalallkirjastatud dokumente alates 2003. aastast ning ameti kodulehel saab digiallkirjastatud dokumendi sisestada otse MTA dokumendiregistrisse.

Käesoleval ajal on MTA-l Raamatu sõnul aga võimalus digitaalselt allkirjastatud dokumente ainult vastu võtta.

“See tähendab, et ametil ei ole täna tehnilisi lahendusi, et digitaalallkirjastatud dokumente välja saata. Uus dokumendihaldussüsteem, millega lahendatakse ka digitaalselt allkirjastatud dokumentide menetlemine, on ametis praegu arendamisel,” rääkis ta.

Digiallkirja kasutame aktiivselt
Tiiu Allikmäe
Eesti Energia sisekommunikatsioonijuht

Eesti Energial on digitaalselt allkirjastatud dokumentide vastuvõtmise ja väljastamise IT-lahendused olemas.

Meie IT osakond kasutab näiteks digitaalallkirja võimalusi väga aktiivselt nii oma osakonna siseselt kui ka partneritega suheldes.

Juristid kasutavad Eesti Energias digitaalse allkirjastamise võimalust näiteks kohtule materjale saates.

Samuti on meie klienditeenindusel olemas võimalus digitaalallkirjastatud dokumente vastu võtta.

Alates 2005. aasta algusest käivitus esimene personaalsem teavituse kanal ehk kodanikuportaal aadressil www.eesti.ee.

Selle kaudu on klientidel võimalik end ID-kaardi abil identifitseerides märkida elektroonsel kaardil oma tarbimiskohad ning saada siis operatiivset infot näiteks e-posti teel tarbimiskoha läheduses toimuvatest elektritöödest.

Klientide või partnerite suurt huvi digitaalallkirja vastu pole seni siiski olnud.

Ka Eesti Energia juhatuse suhtumine digitaalallkirja on igati positiivne, ehkki seni pole lepingute sõlmimisel selle järele küll otsest vajadust tekkinud.

Digiallkiri antakse ID-kaardiga
digiallkirjastamiseks vajalikud vahendid

ID-kaart ja selle PIN-koodid

kiipkaardi lugeja

internetiühendusega arvuti

tarkvara arvuti seadistamiseks

kehtivuskinnituse juurdepääsutõend (Sertifitseeri-miskeskuses fikseeritakse digiallkirjastamise aeg ehk antakse ajatempel, mille kasutamiseks peab Sertifitseerimiskeskusest tellima kehtivuskinnituse juurdepääsutõendi)

Digiallkiri tavaallkirjast turvalisem
digiallkirja eelised tavaallkirja ees

mugavus ja kiirus (digiallkirja andmiseks ei ole vaja kusagile kohale sõita, seda saab anda ka büroost eemal viibides ja näiteks e-postiga saadetud koopia digiallkirjastatud dokumendist ei vaja notari kinnitust)

turvalisus (allkirjastamisel küsitakse identifitseerimiseks ID-kaardi PIN-koodi)

dokumendid ei kao ega hävi (digiallkirjaga dokumentidest on lihtne koopiaid teha ning hoida neid arvutis erinevates kataloogides)
Allikas: Äripäev

Originaalartikkel