Koda on erinevates pöördumistes ja esitatud seisukohtades korduvalt öelnud, et meie tööstus vajab läbimõeldud poliitikat ja sihipäraseid toetusmeetmeid. Vältida tuleb põhjendamatuid regulatsioone ja ettevõtete halduskoormuse kasvu.
Tõmbamaks paralleele meie kohapealse tööstuse muredega tutvustame alljärgnevalt, tuginedes Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee arvamusele “Euroopa klaasitööstus ristteel: tööstuse keskkonnahoidlikumaks ja energiatõhusamaks muutmine koos konkurentsivõime suurendamise ja kvaliteetsete töökohtade säilitamisega”, milliseid probleeme näevad ja lahendusi soovitavad organisatsioonide esindajad Euroopa Liidu klaasitööstusele.
Klaasisektor on üks vanimaid tööstusharusid ning sellel on Euroopas sügavalt kinnistunud ajaloolised juured. Pikad traditsioonid on kujundanud Euroopa oskusteavet, tavasid ja klaasitootmist. Praeguseks on Euroopa Liit üks suurimaid klaasitootjaid maailmas. Euroopa Klaasiühenduse andmete kohaselt ulatus klaasitootmine ELis 2020. aastal 36,8 miljoni tonnini. Klaasitootmine hõlmab viit allsektorit:
- 60,4 % – taaraklaas;
- 29,2 % – lehtklaas;
- 5,3 % – klaaskiud (tugevdus ja isolatsioon);
- 3,2 % – tarbeklaas;
- 2,1 % – eriklaas.
2018. aastal töötas Euroopa Liidu klaasisektoris ligikaudu 290 000 töötajat. See näitaja hõlmab klaasitootmist, klaasi ringlussevõttu ja töötlemist. Klaasitöötlemissektorisse kuulub ka märkimisväärne arv väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid.
Tänane seis
Ka Euroopa Liidu klaasitööstus, nagu paljud muud tööstusharud, leiab end ristteelt, mis on tingitud kõiki tööstussektoreid muutvast digi- ja rohepöördest. Ühest küljest peab tootmine muutuma CO2-neutraalseks ja ringluspõhiseks ning protsessid lähiaastatel veelgi automatiseeritumaks ja digitaalsemaks. Teisest küljest on klaas oluline ka teiste sektorite rohe- ja digipöörde jaoks.Klaasi tootmine on aga energiamahukas ja tootjad seisavad silmitsi selliste probleemidega nagu suured alustamiskulud, fikseeritud turustuskanalid, varustuskindluse puudumine, energiahinnad ja kolmandate riikide kaubandustõkked. Tootmisrajatised on samuti kapitalimahukad ja nõuavad pikki investeerimistsükleid.
Eesseisvad võimalused
Poliitilisel tasandil räägitakse, kuidas klaastooted omavad suurt tähtsust Euroopa renoveerimislaines, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada hoonete energiatarbimist ja CO2 heidet. Hoonete soojustamisel tuleb akendes kasutada kõrgeimatele energiatõhususstandarditele vastavat klaasi. Sellega kaasneks tohutu CO2 heite vähenemine, kuna suure energiatõhususega klaas võib 2050. aastaks vähendada (Madalmaade teadusinstituudi TNO 2019. aasta aruande kohaselt) 37,4 % hoonete CO2 heitest. Klaasvill, vahtklaas ja muud isoleerivad klaaskiust derivaadid on samuti suure tähtsusega hoonete optimaalse isolatsiooni saavutamisel. Väidetavalt võib akende vahetamise tempo kahekordistamine kaasa tuua lehtklaasi turu kasvu enam kui 60% võrra ja seega hoogustada investeeringuid.
Ka taastuvenergia tootmise jaoks on klaas hädavajalik. Klaas on päikesepaneelide põhikomponent. Samuti kasutatakse klaaskiudu tuuleturbiinides, et muuta need kergekaalulisteks, kuid vastupidavateks. Taastuvenergiat on võimalik toota ka spetsiaalse peegelklaasi abil, mis fokusseerib valguse generaatoriga ühendatud kesksele elemendile. Paraku näitab Euroopa päikesepaneelide tootmise kiire tõus ja langus Hiina ettevõtete (ebaausa) konkurentsi tõttu seda, kuidas rahvusvahelises konkurentsikeskkonnas uusi võimalusi ei tohiks hallata.
Kliimaeesmärke ja strateegilisi väärtusahelaid käsitlevate uute Euroopa Liidu poliitikavaldkondade eesmärk peaks olema fotoelektriliste elementide tootmise uuendamine Euroopas. Ehitussektoris ja autotööstuses kasutatav klaas muutub keerukamaks, sellesse on integreeritud kile, gaas, kattematerjal, kaamerad, radarid ja muud materjalid ohutuse, isolatsiooniomaduste ja andmeedastuse parandamiseks. Fotoelektrilisi elemente saab tõhususe säilitamiseks ja taastuvenergia tootmiseks integreerida näiteks fassaadiklaasi ja sõidukite panoraamkatuseluukidesse. Kõrgtehnoloogilisi klaastooteid kasutatakse samuti lennunduses ja kaitsesektoris. Klaastooteid ja komposiitmaterjale kasutatakse veel kosmoseaparaatides ja satelliitides kattematerjalidena, elektroonika, andurite, kuvarite jaoks jne. Klaasitööstus on nii kõrgtehnoloogiline ja innovatiivne kui ka strateegiline sektor.
Probleemid
Kuid paraku on klaasitööstus suure energiavajadusega sektor. Samuti on klaasisektori energiasüsteemi ümberkujundamine ajamahukas ja ümberkujundamise ajal tekitavad väga kõrged ning aina suurenevad energiakulud äärmiselt problemaatilise olukorra, kus energiakulud moodustavad olenevalt tootest ja hindade kõikumisest umbes 25–30 % klaasi tootmiskuludest. On öeldud, et osa klaasitööstusest Euroopas seisab n-ö noateral ja on, hoolimata suurest potentsiaalist ja võimalustest, alla vandumas keeruliste regulatsioonide ja tõusvate energiahindade all.
Tööstuse esindajad Euroopa Liidus on öelnud, et energiasüsteemi ümberkujundamine on vajalik, et muuta oma olemuselt energiamahukas klaasitootmise protsess CO2-neutraalseks. Selline energiasüsteemi ümberkujundamine toob aga kaasa suuremad äritegevusega seotud kulud kõrgemate tegevuskulude ja kapitalinõuete tõttu.
Oma soovitustes Euroopa Komisjonile taotleb Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee tungivalt, et Euroopa Liidu poliitika toetaks klaasitööstust, et võimaldada vajalikku ümberkujundamist, tagades rahalise toetuse nii investeeringu- kui ka tegevuskulude, taastuvenergia suutlikkuse suurendamise ja taskukohase energiavarustuse jaoks ning tagades, et see tööstussektor ei puutuks kokku ebaausa konkurentsiga väljastpoolt Euroopa Liidu turgu.
Lühidalt – tuleks toetada tööstust energiasüsteemi ümberkujundamisel, tagades samal ajal võrdsed tingimused konkurentidega väljaspool Euroopa Liitu, kes ei pea toime tulema samade CO2-ga seotud kuludega.
