Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.
Eesti majanduspoliitika kujundamisel on oluline arvesse võtta kitsaskohti, mida koroonakriis meile kätte osutab ja kasutada saadud infot edasiste otsuste langetamisel. Võib ju eeldada, et majandus taastub pärast vaktsiini käibele tulekut iseenesest, kiiresti ja endisel kujul, kuid see ei pruugi nii valutult minna.
Majutusettevõtjad on muutuste indikaatoriks
Kriisis üheks enim kannatanud valdkonnaks on kahtlemata majutus. Välisturistid on kadunud, kohalikud piisavat ööbimisnõudlust ei tekita, paljud hotelli on suletud, mõned kasutavad aega kapitaalremondiks ning sadu töötajaid on koondatud.
Kus probleem kõige suurem, seal toovad asjaolud sageli silmapiirile ka seni tähelepanu alt välja jäänud lahendusi. Majutusteenuse pakkujate hulgas on selline võimalikku lahendust kätkev grupp füüsilisest isikust ettevõtjad.
Tegemist on isikutega, kes oma korterit, maja, talu, suvilat vms kas hooajaliselt või aastaringselt majutusteenuse pakkumiseks kasutavad. Suuremate teenusepakkujatega võrreldes on nad kaduvväikesed, kohati lausa märkamatud, kuid nagu koroonakriis on tõestanud, siis oma asjade korraldamisel palju elusuutlikumad ja efektiivsemad.
Sissetulekud majutusteenuste müügist on kahanenud kõigil selles valdkonnas tegutsejatel, kuid füüsilisest isikust ettevõtjad on kukkumist mõnevõrra paremini üle elanud. Nende käive on samuti vähenenud, aga suuremate tegijatega võrreldes vähem. Analüüsides käesoleva aasta üheksa kuu füüsilisest isikust ettevõtjate majutusteenuste müügikäibe osakaalu vastava teenuse osutajate kogukäibes on näha füüsilisest isikust ettevõtjate osakaalu kasv. Eriti suur on füüsilisest isikust ettevõtjate käibe osakaalu kasv olnud nn koroonakuudel.
Aprillis kasvas füüsilisest isikust ettevõtjate käibe osakaal majutusteenuste müügi kogukäibes 5,25% ja mais 4,35%. Nendel kuudel mõjutasid kehtestatud piirangud majutusasutusi kõige enam. Suvel, kui olukord viirusega ajutiselt mõnevõrra leevenes, olid vastavad näitajad juunis 1,96%, juulis 1,42% ja augustis 1,58%. Viiruse leviku laienemisel septembris tõusis näitaja aga 2,34% peale. Märtsi näitaja oli 1,23%, jaanuari ja veebruari vastavad näitajad olid aga 0,67% ja 0,9 protsenti.
Majanduspoliitikas võiks lähtuda elujõulisuse soodustamisest
Hetkel on küll võimalik teha esmaseid järeldusi vaid ühe aasta kohta, kuna varasemalt ei ole meil sellist majutusasutuste tööd pärssivat pandeemiat esinenud, aga ka praegune pilt on üsnagi paljuütlev. Füüsilisest isikust ettevõtjad on kriisile palju vastupidavamad, kui suured ja spetsialiseerunud majutusasutused. See sitkus tuleneb kohati sellest, et ollakse seotud mitmete tegevusaladega, mis võimaldab kompenseerida teatud tagasilööke ühes valdkonnas. Samuti on füüsilisest isikust ettevõtjad pigem kohalike turistide teenindajad, mistõttu pandeemia reisipiirangud mõjutavad neid vähem. Ühtlasi on füüsilisest isikust ettevõtjate suureks eeliseks see, et kui nende korter või vaba tuba majas peaks mõnda aega külaliseta seisma, siis ei too see kaasa suuri katmata püsikulusid.
Majanduspoliitika praegu majutusettevõtjatest füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust ei soodusta. Näiteks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri selle aasta 6. novembri määrusega füüsilisest isikust ettevõtjaid majutusettevõtjatena ei arvestata ja seega neid ka ei toeta. Kas aga oleks õige seda siiski teha või panustada rohkem elujõulisusse, on otsustamise küsimus. Esimesed andmed selliste otsuste toetamiseks on olemas ja soovi korral saadaval nii majutuse kui ka teiste valdkondade kohta. Majandus muutub pandeemia tõttu oluliselt ning otsuseid on tuleviku kindlustamise seisukohalt vaja igal juhul langetada.
