Pindalatoetuste taotlemise üks nõuetest sätestab, et toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.
Toetust võib taotleda sellise põllumajandusmaa kohta, mida kasutatakse õiguslikul alusel.
Kahjuks tuleb ette selle nõude rikkumisi ja vaidlusi, kellele siis tegelik maakasutusõigus (ja sellega seoses ka toetuse taotlemise võimalus) kuulub. Ka praegu on PRIAs lahendada mitu selleteemalist vaiet.
Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik rendileping) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, aga vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, siis rikub ta omandiõigust ning selle maa osas jäetakse taotlus rahuldamata. Teisalt maa omanik, kes maa harimisega ei tegele, ei ole samuti õigustatud toetust saama. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine.
Seadused määratlevad õigused
Rendisuhteid reguleerib "Võlaõigusseadus“ (§ 339-360). Seadus ei kehtesta rendilepingule kohustuslikku vormi, see võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Suulise rendilepingu puhul tuleb arvestada, et kokkuleppe (lepingu) olemasolu peab tõendama isik, kes tahab lepingualusele maale toetust saada. Kui ta ei suuda tõendada suulise rendilepingu olemasolu, loetakse, et rendileping puudus. Seega soovitame võimaliku segaduse ja vaidluste vältimiseks sõlmida lepingud kirjalikult, ka lepingute ülesütlemine peab olema kirjalikult vormistatud.
Rendisuhete juures on oluline teada, et rendileandja vahetumisel rendilepingu kehtivus ei lõpe. Kui maa uus omanik soovib võtta ise maa kasutusse või anda selle omakorda rendile, tuleb tal eelmise rendileandja ja rentniku vahel sõlmitud rendileping üles öelda.
Lepingusse tuleb kindlasti kirjutada täpsed andmed rendileandja ja rendilevõtja kohta, nende õigused (sh kellel on õigus taotleda pindalatoetusi) ja kohustused, lepingu jõustumise kuupäev ja kehtivus ning andmed rendile antava maa kohta. Lepingule tuleb lisada katastriüksuse plaan, kus on tähistatud rendileantav maa.
Maa kasutusõigust kontrollib PRIA kohapealse kontrolli käigus, kuid kasutusõiguse puudumine võib selguda ka administratiivses kontrollis.
Kui samale maale esitab toetuse taotluse kaks isikut ja see selgub PRIA administratiivse kontrolli käigus, siis saadab PRIA mõlemale kirjaliku järelepärimise, millega küsitakse omandi- või kasutusõigust tõendavaid dokumente. Nende põllumajandusmaade osas, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus, jäetakse taotlus rahuldamata. Piisava tõendusmaterjali puudumisel võib jätta mõlemad taotlused rahuldamata.
Hilinenud loobumine sanktsioonist ei vabasta
Oluline on teada, et täiendavalt rakenduvad sellisel juhul Euroopa Komisjoni määrustega sätestatud eeskirjade eiramisega seotud sanktsioonid.
Kui tegemist on topelttaotlemisega (st samale maale esitab toetuse taotluse kaks isikut) ja PRIA on neid sellest juba ise teavitanud (reeglina ületaotlemise teatise näol), siis ei ole sanktsioonide ärahoidmiseks enam piisav, kui üks taotlejaist või mõlemad loobuvad nimetatud maale toetuse taotlemisest. Loobumist käsitletakse taotleja kinnitusena, et ta on toetust taotletud tema kasutuses mitteolevale, s.o eeskirjade eiramisega seotud maale. Ületaotlemise teatise näol on tegemist halduskontrolli meetodiga. Nii teavitatakse taotlejat toetusetaotluses esinevatest potentsiaalsetest eeskirjade eiramistest. Selle tõttu ei saa PRIA pärast ületaotlemise kirja edastamist taotlejale esialgset pindalatoetuste taotlust enam taastada.
Ületaotlemiskirjade ja nende vastuskirjade abil selgitab PRIA välja tegelikult kasutatava maa suuruse. Kui taotleja on pärast tema teavitamist ületaotlemisest teatanud, et taotlusel deklareeritud maa ei olnud kogu ulatuses tema kasutuses, siis on ta pindalatoetuste taotlusel tahtlikult või hooletusest tulenevalt taotlenud toetust mittetoetusõiguslikule pinnale.
Selle tunnistamine, et toetust on taotletud osaliselt taotleja kasutuses mitteolevale maale (ja selle rikkumise lõpetamine) pärast PRIA poolt kontrollimenetluse algatamist ei vabasta taotlejat enam vastutusest, mis kaasneb toetuse taotlemisel suuremale pinnale, kui on reaalselt taotleja kasutuses.
Veel maakasutusest
Maa kasutusvaldust reguleerib "Asjaõigusseadus“ (§ 201-224), tasuta kasutamise lepingut "Võlaõigusseadus“ (§ 389-395).
Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.
Tuleb ette ka seda, et algselt õiguspärasel alusel esitatud taotlus muutub hiljem sisuliselt ebaõigeks seoses teise isiku maakasutusega ja selle tõttu ei saa taotluse esitaja ise enam olla toetusnõuete täitmisel tegelikuks maakasutajaks. Kui ta sellisesse olukorda sattudes jätab oma taotluse vastavas osas tagasi võtmata, siis on PRIA-l õigus ja kohustus rakendada õigusaktidega ettenähtud täiendavaid toetuse vähendamisi või väljaarvamisi.
