Kaubanduskoda saatis keskkonnaministrile kolm ettepanekut, mille elluviimine aitab märgatavalt vähendada ettevõtjate keskkonnaalast halduskoormust ning hoida kokku miljoneid eurosid. Ettepanekute hulgas on pakendiaruande auditeerimise kohustuse kaotamine, KOTKASe infosüsteemi parandamine ning pakendijäätmete aruandluse metoodika muutmine.
Pakendiaruannete auditeerimise kohustus tuleb kaotada
Alates 2015. aastast peavad ettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas, laskma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Kaubanduskojale teadaolevalt puudub selline kohustus meie naaberriikides.
Kui esimestel aastatel võis audititel teatud positiivne mõju olla, sest ettevõtjad täpsustasid pakendiaruandluse metoodikat, siis tänaseks ei anna audit enam nii suurt lisandväärtust, mis õigustaks auditi kulude tegemist.
Seetõttu tegi kaubanduskoda keskkonnaministrile ettepaneku jätta pakendiaruannete auditeerimise kohustus pakendiseadusest välja ehk taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat. Selle tulemusena vabaneks ca 1000 pakendiettevõtjat auditi tegemise kohustusest ning ettevõtjate rahaline kokkuhoid oleks aastas paar miljonit eurot.
Pakendijäätmete arvestuse metoodika vajab muutmist
Eesti on Euroopa Liidule raporteerinud, et meil tekkis 2016. aastal pakendijäätmeid ühe elaniku kohta ca 169 kg. Selle näitajaga olme ELs 8. kohal. Lätis ja Leedus tekib ametliku statistika kohaselt oluliselt vähem pakendijäätmeid kui Eestis – Lätis 118 ja Leedus 127 kg aastas elaniku kohta.
Üheks põhjuseks, miks statistika näitab Eestis nii suurt pakendijäätmete teket, peitub Eesti pakendijäätmete arvestuse metoodikas. Kaubanduskoja ja ka mitmete jäätmevaldkonna ekspertide hinnangul raporteerime Eurostatile tegelikkusest suuremat pakendijäätmete kogust. Näiteks SEI Tallinn poolt 2017. aastal läbiviidud uuringus toodi välja, et pakendijäätmete teke elaniku kohta on ca 150 kg aastas ehk 20 kg väiksem kui Keskkonnaministeeriumi raportis.
Tegelikkusest suurem pakendijäätmete kogus mõjutab omakorda pakendijäätmete taaskasutamise, sh ringlussevõtu sihtarve. Kokkuvõttes panevad need andmed Eesti ettevõtjaid ja Eesti riiki negatiivsemasse valgusesse kui tegelik olukord on. Samuti esineb risk, et ebaõigetele andmetele tuginedes soovitakse vastu võtta meetmeid pakendijäätmete vähendamiseks, mida tegelikkuses pole vaja teha.
Tegime keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta kiiremas korras tänast metoodikat ning lähtuda edaspidi pakendijäätmete koguse kindlakstegemisel ettevõtjate poolt esitatud pakendiaruannetes sisalduvatest numbritest. Sama metoodikat kasutavad näiteks Soome, Läti, Leedu ja Saksmaa.
KOTKASe infosüsteemi tuleb parandada
Tänaseks on valminud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) I etapi arendused, mille tulemusena toimub komplekslubade ja kiirgustegevuslubade menetlus. Kaubanduskoda on viimase aasta jooksul paljudelt tööstusettevõtjatelt saanud keskkonna kohta negatiivset tagasisidet. Peamine probleem peitub selles, et uus infosüsteem ei ole korralikult välja arendatud ning esile kerkivad probleemid on suurendanud nii ettevõtjate kui ka lubade menetlejate töökoormust.
Ühe murekohana on esile tõstetud seda, et vanu komplekslubasid ei tõstetud automaatselt üle uude infosüsteemi ning ettevõtjad pidid kõik andmed algusest peale KOTKASsse sisestama. Sellega kaasnes märkimisväärne ühekordne halduskoormus. Lisaks on heidetud ette, et aastaaruannet ei eeltäideta kvartaliaruannete põhjal. Ettevõtjad on toonud ka välja, et neilt küsitakse andmeid, mille nad on aastaid varem riigile esitanud, kuid kuna KOTKASe infosüsteemis neid ei ole, siia annab süsteem veateate.
Palusime keskkonnaministeeriumil enne KOTKASe järgnevate etappide kasutusele võtmist rohkem panustada arenduste testimisse. Lisaks tuleb ka KOTKASe olemasolevad puudused võimalikult kiiresti kõrvaldada. Infosüsteemi kasutajamugavuse suurendamiseks ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tuleb võtta arvesse ettevõtjatelt laekunud tagasisidet KOTKASe kohta ning võimalikult kiiresti esile kerkinud kitsaskohad kõrvaldada.
Loe koja kirja keskkonnaministrile (PDF)
