Startup-viisat kasutanud iduettevõtted on Eesti riigile maksnud selle aasta kolme kvartaliga 12 miljonit eurot tööjõumakse, sealhulgas on välismaalaste asutatud idufirmad tasunud 2,1 miljonit eurot tööjõumakse.

Selle aasta kolme kvartaliga väljastati startup-viisa programmi kaudu töötajate värbamiseks ja iduettevõtete asutamiseks Eestisse 547 viisat ja tähtajalist elamisluba, teatas Kredexi iduettevõtluse arendusprogramm Startup Estonia.

Viisasid ettevõtluseks on sellel aastal väljastatud 41. Startup-viisa programmi kaudu välismaalaste asutatud iduettevõtted on Eesti riigile selle aasta kolme kvartaliga maksnud 2,1 miljonit eurot tööjõumakse, mida on 96 protsenti enam võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.

Selle aasta kolme kvartaliga olid viisa abiga loodud iduettevõtetest suurimad tööjõumaksude maksjad Salemove, mis tasus tööjõumakse 800 000 euro ulatuses, ja Cybercube, mis tasus sel perioodil kokku 400 000 eurot.

Välismaalaste asutatud iduettevõtted annavad Eestis täna tööd 264 inimesele ning nende kogukäive ulatus selle aasta kolme kvartaliga 19,3 miljoni euroni, kasvades 65 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Suurima käibega ettevõtted olid Pridegamesstudio, mille üheksa kuu käive ulatus 5,4 miljoni euroni, Salemove 2 miljoni eurose kumulatiivse käibega ja Mobinner 2,1 miljoni eurose käibega.

Kõige populaarsemad riigid töötajate värbamiseks Eesti iduettevõtete poolt olid Venemaa, Ukraina ja Brasiilia. Iduettevõtete asutajaid on aga Eestisse tulnud eelkõige Indiast, Iraanist ja Venemaalt.

“Startup-viisaga tuuakse Eestisse selliste oskustega töötajaid, keda iduettevõttel ei ole mingil põhjusel õnnestunud leida kohalikult tööjõuturult,” selgitas programmi juht Eve Peeterson pressiteates.

“Seda kinnitavad nii iduettevõtete asutajad kui ka numbrid – startup-viisaga Eestisse tööle tulnud töötajate haridustase on idusektori keskmisest kõrgem ning välismaalastest töötajate keskmine brutokuupalk ulatus Eestis selle aasta esimesel poolaastal 2506 euroni, mis on pea kaks korda kõrgem Eesti keskmisest palgast,” märkis Peeterson.

Kui selle aasta teises kvartalis oli Startup Estonia teatel iduettevõtete värbamisplaanides selgelt näha koroonaviiruse kriisi mõju, siis kolmandas kvartalis on toimunud teatud taastumine. Selle aasta esimeses kvartalis oli iduettevõtetes töötamiseks väljastatud 108 viisat, teises kvartalis 55 viisat ning kolmandas kvartalis väljastati 92 startup-viisat.

Eesti iduettevõtete töötajatest 27 protsenti on välismaalased, kes panustavad eelkõige rahvusvahelisse äriarendusse, tehnoloogia loomisess, aga ka Eestis loodud toodete ja teenuste globaalsesse müüki ja turundusse.

“Mitmekülgne, sidus ja avatud iduettevõtete ökosüsteem on seni olnud Eesti idusektori edu ja kiire arengu alus ning oleme veendunud, et ka tulevikus peame keskenduma samadele väärtustele,” nentis Peeterson. Ta lisas, et arengu jätkamiseks peab sektor tema vaates lisaks keskenduma ka teaduspõhisuse senisest suuremale väärtustamisele, kaasates idusektorisse rohkem teadlasi ja soodustades teaduse kommertsialiseerimist.

Alates startup-viisa programmi loomisest 2017. aastal on selle abiga Eestis asutatud 239 iduettevõtet ehk üle 20 protsendi Startup Estonia andmebaasis olevatest iduettevõtetest.

Startup-viisa programm võimaldab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikel Eesti iduettevõtete heaks töötada, olemasolevaid iduettevõtteid siia kolida või Eestis uusi asutada. Viisaga kaasnevate hüvede kasutamiseks peab seda sooviv ettevõte saama siseministeeriumi poolt kokku kutsutud startup-komitee hinnangu, kas firma vastab seaduses välja toodud iduettevõtte definitsioonile.