Vale inimese värbamine näitab juhi ebapädevust

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Mai juhtimisülesande esitas Jörgen Jaanus, Ernst & Youngi mänedžer


Rahvusvahelise suurfirma Eesti filiaal tegutseb B2B müügi valdkonnas, vastutades ka klientide eest Lätis ja Leedus.


Seoses klientide huvi ja nõudluse kasvuga otsustati palgata esimene töötaja Riiga ülesandega vastutada äri arendamise eest Lätis.


Uus töötaja valiti personaliotsingufirma abil. Eelistena toodi välja hea haridus ja vastava ala kogemus.


Esimesel kohtumisel Riias sai uus töötaja ülevaate senisest tegevusest ja ülesande äri laiendada.


Pool aastat hiljem selgus, et paljud kliendid on pöördunud Tallinnasse, väites kontaktide puudumist Läti esindajaga. Lähemal uurimisel leiti, et ka uusi kliente ei ole sel perioodil planeeritud hulgal lisandunud.


Firma juht sõitis üle pika aja Riiga ja süüdistas oma alluvat passiivsuses, kokkulepete täitmata jätmises ja väheses ärilises mõtlemises. Kohapealne esindaja küsis vastu, et mis on üldse kokkulepitud asjad ja leidis, et tal puudub ülevaade firma eesmärkidest ja täpsematest plaanidest Läti turul.


Firma juht põhjendas olukorda kiirete aegade, muutuste perioodi ja komandeeringute rohkusega. Kohtumine lõppes siiski esindaja poolt lahkumisavalduse esitamisega.


Mis on konflikti põhjused?


Jörgen Jaanus tõstis esile Aivar Lumi vastuse. “Seal on häid mõtteid, kuigi usun, et tulenevalt ärivaldkonna spetsiifikast ja arenguastmest võib ka üks inimene äritegevust edukalt käivitada.”


Jaanuse arvates on sõltumata sellest, mis tegelikult Riias toimus ja mida uus töötaja seal tegi, antud juhul pigem tegemist juhtimisprobleemiga. Tsiteerides vabatõlkes Peter Druckerit: “Kui olen valinud inimese teatud kohustusi täitma, aga ta ei saa nende kohustustega hakkama, siis see on minu viga.”


Jörgen Jaanus usub: “Kui mingitest eesmärkidest on olnud küll juttu ja midagi on kokku lepitud, siis sellegipoolest võib see tähendada eri inimestele erinevaid asju.”


Juht leppis kokku selles, et peaks äri arendama, ja eeldas kliendikülastusi. “Samas võis esindaja lähtuda teistest kogemustest ja äri arendamise nimel planeerida messikülastusi ja ette valmistada toodete infolehti vastavalt koolitusel omandatule,” põhjendab Jaanus. “Kuna lahkumisavalduse andis just kohapealne esindaja, siis tundis ta ennast tõenäoliselt ebakindlalt ja ei mõistnud seepärast ka talle esitatud süüdistusi.


Vastustest koorunud mõte tihedama suhtlemise vajadusest ja regulaarsest tagasisidest, mis aitaks jälgida asjade käiku ja vajadusel teha korrektuure, on samuti oluline lahenduse osa,” arvab Jörgen Jaanus.

Parim lahendus: Aivar Lumi, Elcoteq

Olen ise korra kandideerinud Leedu esinduse juhiks ja juhtimisülesandes pakun oma tookordsed vastused, mis omanikele tundusid liialt pretensioonikad.

Nii oleks võinud minna:
  • Uus juht oleks võinud ühe kuu töötada Eestis. Siin tutvuda kolleegidega, koostada konkreetse tegevuskava ja eelarve.
  • Juba enne töölepingu sõlmimist oleks tulnud tutvustada kandidaadile firma mõõdetavaid eesmärke Lätis – 2005., 2006., 2007. aastal. Milline peaks olema turuosa, käive, kasum?
  • Ilmselt oli tegu lätlasega. Mina oleksin alguses sinna kõrvale saatnud Eesti emafirmast ühe töötaja, kes oleks vahendanud abi Eestist ja edastanud jooksvat infot Eestisse.
  • Ülesandest ei selgu meeskonna suurus. Kui ta üksi tööd rabas, siis oli see üritus algusest peale määratud läbikukkumisele.
  • Samuti ei selgu üleandest, kas ja kuidas tutvustati olemasolevatele klientidele Lätis uut töötajat. Kui arvati, et ta pidanuks seda ise tegema, siis minu arvates ei olnud see parim lahendus. Koolitus või esinduse avamispidu oleksid mõjunud ilmselt tunduvalt positiivsemalt.
  • Arvan, et firma juhilt ei ole palju nõuda käia vähemalt kord kuus Riias. Samuti võiksid toimuda ka korra kuus mõned ühisüritused kordamööda Leedus, Lätis ja Eestis. Tugev meeskond on edu võti.

    Kokkuvõttes arvan, et firma ei olnud veel piisavalt valmis Lätti laienemiseks.

    Maryo Shljaiteris

    Kuigi uus töötaja sai valitud personaliotsingufirma kaudu ning tema positiivseteks omadusteks olid analüütiline võimekus ja pühendumus, kaalusid aga need nähtavasti üle loomingulisuse, mis on äri arendamisel möödapääsmatu ja hädavajalik komponent.


    Suurfirma juht ilmselt eeldaski töötajalt iseseisvalt kohalikele oludele (Läti) vastavat äritegevuse arendamist. Töötaja aga kapseldus liigselt töökoha siseasjadesse ning jättis tähelepanu alt välja peamise – vahetu suhtlemise kliendiga.


    Seega pakun üheks lahenduseks palgata uuele töötajale kõrvale loominguliste võimetega inimene, ideaalis võiks aga leida töötaja, kelle isikuomadused kätkevad mõlemat, nii loovust kui ka analüüsivõimet.


    Negatiivsetest tulemustest tekkinud konfliktis süüdistas töötaja firma juhti väheses toetuses ja infosulu tekitamises, mida juht põhjendas kiirete aegade, muutuste perioodiga ja komandeeringute rohkusega.


    Siinkohal on probleem juhis, kes ei leidnud aega Riiga sõitmiseks. Kuna aga praegune tehnoloogiline arengutase võimaldab suhelda vahemaa tagant, siis pakun lahenduseks välja videokonverentsi läbiviimise, mis võtab oluliselt vähem aega kui isiklik kohalesõit ning võimaldab rääkida eesmärgid ja tegevusplaanid selgeks.


    Originaalartikkel


    Loe ka eelmiseid ülesandeid:


  • Ülesanne 27
  • Töötajale võiks pakkuda võimalust võtta lapse haiguse ajaks hooldaja (Ülesande 26 lahendus)
  • Ülesanne 26
  • Tulemustasu peaks maksma kasumilt, mitte käibelt (Ülesande 25 lahendus)
  • Ülesanne 25
  • Kõigega tegelemine muudab juhi oma firma arengu piduriks. (Ülesande 24 lahendus)
  • Ülesanne 24
  • Raskel ajal tuleb teha veidi raskemaid otsuseid (Ülesande 23 lahendus)
  • Ülesanne 23
  • Lõppude lõpuks otsustab kõik personali valik (Ülesande 22 lahendus)
  • Ülesanne 22
  • Meeskond vajab liidrit, mitte tippspetsialistist ülemust (Ülesande 21 lahendus)
  • Ülesanne 21
  • Juht peab ka delikaatse olukorra lahendamisega toime tulema (Ülesande 20 lahendus)
  • Ülesanne 20
  • Juht peab muutusi töötajatele kommunikeerima (Ülesande 19 lahendus)
  • Ülesanne 19
  • Usaldus juhi vastu tuleb taastada (Ülesande 18 lahendus)
  • Ülesanne 18
  • Juhtimisvigu tuleb ausalt tunnistada (Ülesande 17 lahendus)
  • Ülesanne 17
  • Edu nimel ei või rikkuda eetikanorme (Ülesande 16 lahendus)
  • Ülesanne 16
  • Juhid pole sageli kursis firmas tegelikult toimuvaga (Ülesande 15 lahendus)
  • Ülesanne 15
  • Tööst tülpinud sekretäri probleemi lahendamine tõi elava vastukaja (Ülesande 14 lahendus)
  • Ülesanne 14
  • Laia haardega töötaja peab ka oma ülesandeid tõsiselt võtma (Ülesande 13 lahendus)  

  • Allikas:  Äripäev

    Pane tähele!

    Kord nädalas

    Telli RMP Nädalakiri

    Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

    Töövahendid

    Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

    Kalkulaatorid

    Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll