Mai juhtimisülesande esitas Jörgen Jaanus, Ernst & Youngi mänedžer
Rahvusvahelise suurfirma Eesti filiaal tegutseb B2B müügi valdkonnas, vastutades ka klientide eest Lätis ja Leedus.
Seoses klientide huvi ja nõudluse kasvuga otsustati palgata esimene töötaja Riiga ülesandega vastutada äri arendamise eest Lätis.
Uus töötaja valiti personaliotsingufirma abil. Eelistena toodi välja hea haridus ja vastava ala kogemus.
Esimesel kohtumisel Riias sai uus töötaja ülevaate senisest tegevusest ja ülesande äri laiendada.
Pool aastat hiljem selgus, et paljud kliendid on pöördunud Tallinnasse, väites kontaktide puudumist Läti esindajaga. Lähemal uurimisel leiti, et ka uusi kliente ei ole sel perioodil planeeritud hulgal lisandunud.
Firma juht sõitis üle pika aja Riiga ja süüdistas oma alluvat passiivsuses, kokkulepete täitmata jätmises ja väheses ärilises mõtlemises. Kohapealne esindaja küsis vastu, et mis on üldse kokkulepitud asjad ja leidis, et tal puudub ülevaade firma eesmärkidest ja täpsematest plaanidest Läti turul.
Firma juht põhjendas olukorda kiirete aegade, muutuste perioodi ja komandeeringute rohkusega. Kohtumine lõppes siiski esindaja poolt lahkumisavalduse esitamisega.
Mis on konflikti põhjused?
Jörgen Jaanus tõstis esile Aivar Lumi vastuse. “Seal on häid mõtteid, kuigi usun, et tulenevalt ärivaldkonna spetsiifikast ja arenguastmest võib ka üks inimene äritegevust edukalt käivitada.”
Jaanuse arvates on sõltumata sellest, mis tegelikult Riias toimus ja mida uus töötaja seal tegi, antud juhul pigem tegemist juhtimisprobleemiga. Tsiteerides vabatõlkes Peter Druckerit: “Kui olen valinud inimese teatud kohustusi täitma, aga ta ei saa nende kohustustega hakkama, siis see on minu viga.”
Jörgen Jaanus usub: “Kui mingitest eesmärkidest on olnud küll juttu ja midagi on kokku lepitud, siis sellegipoolest võib see tähendada eri inimestele erinevaid asju.”
Juht leppis kokku selles, et peaks äri arendama, ja eeldas kliendikülastusi. “Samas võis esindaja lähtuda teistest kogemustest ja äri arendamise nimel planeerida messikülastusi ja ette valmistada toodete infolehti vastavalt koolitusel omandatule,” põhjendab Jaanus. “Kuna lahkumisavalduse andis just kohapealne esindaja, siis tundis ta ennast tõenäoliselt ebakindlalt ja ei mõistnud seepärast ka talle esitatud süüdistusi.
Vastustest koorunud mõte tihedama suhtlemise vajadusest ja regulaarsest tagasisidest, mis aitaks jälgida asjade käiku ja vajadusel teha korrektuure, on samuti oluline lahenduse osa,” arvab Jörgen Jaanus.
Parim lahendus: Aivar Lumi, ElcoteqOlen ise korra kandideerinud Leedu esinduse juhiks ja juhtimisülesandes pakun oma tookordsed vastused, mis omanikele tundusid liialt pretensioonikad.
Nii oleks võinud minna:Kokkuvõttes arvan, et firma ei olnud veel piisavalt valmis Lätti laienemiseks.
Maryo ShljaiterisKuigi uus töötaja sai valitud personaliotsingufirma kaudu ning tema positiivseteks omadusteks olid analüütiline võimekus ja pühendumus, kaalusid aga need nähtavasti üle loomingulisuse, mis on äri arendamisel möödapääsmatu ja hädavajalik komponent.
Suurfirma juht ilmselt eeldaski töötajalt iseseisvalt kohalikele oludele (Läti) vastavat äritegevuse arendamist. Töötaja aga kapseldus liigselt töökoha siseasjadesse ning jättis tähelepanu alt välja peamise – vahetu suhtlemise kliendiga.
Seega pakun üheks lahenduseks palgata uuele töötajale kõrvale loominguliste võimetega inimene, ideaalis võiks aga leida töötaja, kelle isikuomadused kätkevad mõlemat, nii loovust kui ka analüüsivõimet.
Negatiivsetest tulemustest tekkinud konfliktis süüdistas töötaja firma juhti väheses toetuses ja infosulu tekitamises, mida juht põhjendas kiirete aegade, muutuste perioodiga ja komandeeringute rohkusega.
Siinkohal on probleem juhis, kes ei leidnud aega Riiga sõitmiseks. Kuna aga praegune tehnoloogiline arengutase võimaldab suhelda vahemaa tagant, siis pakun lahenduseks välja videokonverentsi läbiviimise, mis võtab oluliselt vähem aega kui isiklik kohalesõit ning võimaldab rääkida eesmärgid ja tegevusplaanid selgeks.
Loe ka eelmiseid ülesandeid:
