Kodus tegutsev FIE võib alati osa kodu ekspluatatsioonikuludest ettevõtluse kuludesse kanda, kuid firmaga on asi keerulisem.
Mitmed kodus tegutsevate firmade omanikud on raamatupidajalt kuulnud soovitust kohe kõik koduga seotud lepingud firma nimele ümber teha ehk kõik kodused kulud firmast läbi lasta. Kahjuks on raamatupidajate maksuseaduste tundmisega lood sagedasti nigelad. Tulumaksuseaduse N-is 48 on erisoodustuste esimese tüüpnäitena kirjas firma poolt selle töötaja eluasemekulude osaline või täielik katmine. Töötajaks on erisoodustuste mõttes ka firma ainuomanik/juhataja. Firma võib kinni maksta ainult oma tegevusega seotud pinna ekspluateerimise kulud. Selle osa kasutamise eest, kus omanik ja tema pere elab, tasutakse isiklikust maksustatud tulust.
Firmale ei pea aga tingimata osa kodust välja üürima. Omanik võib oma firmal lasta oma kodus ruumide kasutamise eest tasu võtmata tegutseda. Kui aga kodu firmale üürimine ette võetakse, peab firma üüri väljamaksmisel sellelt tulumaksu kinni pidama ning omanik saadud tulu deklareerima.
Kuna ainuomaniku ja tema firma raha kuulub sisuliselt (aga mitte juriidiliselt!) kõik ühte rahakotti, siis saab osa kodust firmale väljaüürimisega selle osa ekspluatatsioonikulud tasuda kõige väiksema maksukoormusega: ainult tulumaks üüritulult.Siin on üks “aga”. Kui kohalik omavalitsus sellest teada saab, nõuab see tavaliselt, et firmale väljaüüritud osa tuleb ehitusregistris registreerida mitteeluruumiks. See on tülikas protseduur, aga kui kunagi soovitakse see jälle eluruumiks teha, saab see olema veel tülikam. Seega kontorinurgakese üürile andmisega pole mõtet vaeva nägema hakata.
Kui aga kodust kasutatakse firma tegevuseks suurt osa, näiteks millegi tootmiseks või stuudiona, siis võib sellel mõte sees olla.
