Dividendide maksustamisest rääkides tuleks eristada ettevõtte tulumaksu (praegu 21/79), mida tasutakse dividendide jaotamisel, ning kinnipeetavat tulumaksu (praegu 21%), mis peetakse täiendavalt kinni teatud juhtudel mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt.

Dividendidelt tasutava ettevõtte tulumaksu osas kehtib veel eriregulatsioon nn edasimakstavate dividendide kohta, mille kohaselt on teatud juhtudel edasimakstavad dividendid ettevõtte tulumaksust vabastatud.

Analüüsides jõustuvat tulumaksuseadust, võib dividendide maksustamist puudutavad muudatused jagada kolme gruppi:

1) muudetakse dividendide maksustamise maksuhetke;
2) muudetakse vabastusmeetodi kasutamist nn edasimakstavatel dividendidel;
3) muudetakse makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamise regulatsiooni.

2009. aasta tulumaksuseadusest rääkides on tahaplaanile jäänud see, et maksuhetk sõltub sellest, milline on maksumaksja majandusaasta.

Kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga, tuleb vaadata, kui palju tehakse selle majandusaasta (kalendriaasta) jooksul maksustatavaid väljamakseid, ning erinevalt kehtivast seadusest deklareeritakse need väljamaksed järgmise kalendriaasta 1. juulil esitataval deklaratsioonil ning samaks kuupäevaks peaks tasuma nendelt maksustatavatelt väljamaksetelt ka tulumaksu selle määra alusel, mis kehtis nende väljamaksete tegemise hetkel. Kui majandusaasta erineb kalendriaastast, tuleb selline deklaratsioon esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.

Selline maksuhetke edasilükkamine jätaks aga riigieelarvesse augu, mida üritatakse tasakaalustada avansiliste maksetega.

Avansilised maksed peaks peegeldama maksumaksja viimase kolme aasta keskmist maksukulu. Avansilistest maksetest on maksumaksjal võimalik taotleda ka maksuvabastust, kui suudetakse maksuhaldurile põhjendada, et uues maksuperioodis ei tehta suure tõenäosusega nii suures summas maksustatavaid väljamakseid, kui see tundub viimase kolme aasta keskmise põhjal.

Avansilisi makseid ei pea ka tasuma, kui ühe avansilise makse suurus jääb alla 30 000 krooni.

Säästmaks lugejaid arutelust, kas need muudatused on mõistlikud või mitte, vaatame alljärgnevalt näidete abil, kuidas avansilisi makseid ning tulumaksu tuleb tasuda esimeses maksustamisperioodis, nii nagu seadusest praegu on võimalik aru saada.

Oluline on märkida, et avansilised maksed arvatakse tasutuks selle perioodi eest, mil need tasutakse. (vt näidet 1)

Tunduvalt keerulisem on avansiliste maksete ja tulumaksu arvutamine aga siis, kui majandusaasta erineb kalendriaastast, ning seda seetõttu, et kuna maksuperioodiks on majandusaasta, siis võivad ühes maksuperioodis kehtida erinevad maksumäärad. Sellisel juhul tuleb nii avansilised maksed kui ka maksukohustus arvutada välja kaalutud keskmise maksumäära alusel.

Veel on oluline märkida, et kõikidel maksukohustuslastel algab esimene maksuperiood 01.01.09 ning lõppeb nende jooksva majandusaasta lõppemisega, kusjuures sellise esimese maksuperioodi pikkus ei tohi olla lühem kui 6 kuud ega pikem kui 18 kuud.

Hiljem ühtib maksuperiood majandusaastaga. (Vt näidet 2)

Vabastusmeetodi laiendamisest kirjutati Äripäeva tulumaksu erilehes (06.05.2008) rahandusministeeriumi artiklis.

Täiendavalt lisaks, et kehtiv seadus ei võimalda näiteks aastatel 2000-2002 Eestis asuvalt tütarühingult saadud dividende maksuvabalt edasi maksta. Uue seaduse kohaselt laiendatakse vabastusmeetodit ning ka näiteks sellistel aastatel saadud dividende on justkui võimalik maksuvabalt edasi maksta.

Praegu tuleb mitteresidendist juriidilisest isikust aktsionäridele, kellel on alla 15% kapitalist või häältest, makstavatelt dividendidelt pidada kinni tulumaksu määras 21%.

Kui mitteresidendi asukohariigiga on sõlmitud maksuleping, võib see pakkuda soodsamad tingimused.

Uue seaduse kohaselt ei tule aga üldreeglina mitteresidendile makstavatelt dividendidelt täiendavalt tulumaksu kinni pidada.

Kokkuvõttes muutub uues seaduses maksustatavate väljamaksete deklareerimine ja maksutasumine tunduvalt keerukamaks isikutele, kelle majandusaasta ei ühti kalendriaastaga.

NÄIDE 1

• Majandusaasta ühtib kalendriaastaga ning 2006.-2008. a on ettevõte teinud maksustatavaid väljamakseid summas 9 mln kr. 2009. a teeb ettevõte maksustatavaid väljamakseid 5 mln kr.
  
• Selles näites on 2006.-2008. a ühe aasta maksustatavate väljamaksete aritmeetiline keskmine 3 mln krooni (ülemineku baas).
  
• Ülemineku baasi alusel arvutatakse neli avansilist makset, mis tasutakse 10.03.2009, 10.07.2009, 10.10.2009, 10.03.2010.
  
• Iga 2009. a tasutavate avansiliste maksete suurus saadakse järgmiselt: 3 000 000/0,80 × 20% × 1/4 = 187 500 kr. See summa tasutakse avansilise maksena järgmistel
  
• kuupäevadel: 10.03.09, 10.07.09, 10.10.09. Sama baasi alusel arvutatud makse, mis tasutakse 10.03.10 korrutatakse läbi 2010. a maksumääraga.
  
• 2009. a tehtud maksustatavate väljamaksete (s.o 5 mln kr) kohta esitatakse aastadeklaratsioon 01.07.10 ning deklareeritakse sellelt tulumaks summas 1 250 000 kr (5 000 000/0,80 × 20%).
  
• 2009. a-l on näites avansilisi makseid tasutud summas 562 500 kr (3 × 187 500) ning maksumaksja peab 01.07.2010 lisaks tasuma arvutatud tulumaksu ja tasutud avansiliste maksete vahe, s.o 687 500 kr. Kui avansilisi makseid on tasutud rohkem, kui on deklareeritav tulumaks, tagastatakse selline vahe maksumaksjale.

NÄIDE 2

• Majandusaasta kestab 01.04-31.03 ning aastatel 2006-2008 on ettevõte teinud maksustatavaid väljamakseid summas 18 miljonit krooni. Perioodis 01.01.09-31.08.10 teeb ettevõte maksustatavaid väljamakseid 5 miljonit krooni.
  
• Esimene maksuperiood on ettevõttel 01.01.2009-31.03.2010 (s.o 15 kuud). Esimesed avansilised maksed tasutakse 2006-2008 tehtud maksustatavate väljamaksete korrigeeritud aritmeetilise keskmise põhjal ning nii esimeses kui ka järgmistes maksuperioodides kaalutud keskmise maksumäära alusel.
  
• 2006-2008 tehtud väljamaksete korrigeeritud aritmeetiline keskmine leitakse järgmiselt: 18 000 000/3 × 15/12= 7 500 000 krooni (ülemineku baas). See summa on aritmeetiline keskmine, mis peegeldab 15 kuu keskmist maksustatavate väljamaksete summat.
  
• Kuna esimene maksuperiood hõlmab aastat 2009 ja osaliselt aastat 2010, mil kehtivad erinevad maksumäärad, tuleb avansiliste maksete tulumaks arvutada kaalutud keskmise maksumäära alusel. Kuna enne maksumääraga korrutamist tuleb summa jagada läbi nn jagatisarvuga (2009. aastal 0,80 ja 2010. aastal 0,81), tuleb leida ka kaalutud keskmine jagatisarv. Arvutused näevad siis välja järgmised.
  
• A. Esimese maksuperioodi kaalutud keskmine jagatisarv: (12/15 × 0,80) + (3/15 × 0,81) = 0,802
  
• B. Esimese maksuperioodi kaalutud keskmine maksumäär: (12/15 × 20) + (3/15 × 19) = 19,8%
  
• Esimese maksustamisperioodi (01.01.09-31.03.10) jooksul tasutavate iga avansilise maksete summa on seega: 7 500 000/0,802 × 19,8% × 1/5= 370 324 krooni. See summa tasutakse järgmistel kuupäevadel: 10.03.2009, 10.07.2009, 10.10.2009 ja 10.03.2010. Sama baasi alusel arvutatud makse, mis tasutakse 10.07.2010 korrutatakse läbi teise maksuperioodi kaalutud keskmise maksumääraga ning jagatakse läbi kaalutud keskmise jagatisarvuga.
  
• Esimeses maksuperioodis on ettevõte toodud näites teinud ise maksustatavaid väljamakseid 5 miljonit krooni. Sarnaselt avansiliste maksete arvutuskäiguga, tuleb ka siin arvutada maksukulu välja kaalutud keskmise jagatisarvu ja maksumäära abil. Maksukulu sellelt oleks 1 234 414 krooni. Deklaratsioon selles perioodis tehtud väljamaksete kohta tuleb esitada kuue kuu jooksul alates selle maksuperioodi lõppemisest.
  
• Kui tasuda kõik avansilised maksed nii, nagu seadus ette näeb, saab avansilisi makseid tasutud rohkem (4 × 370 324) kui samas perioodis arvutatud tulumaks ning vahe tagastatakse maksumaksjale.

Originaalartikkel