Möödunud aastal rakendunud uus kord, mis keelab ehitusseadmetes eriotstarbelise kütuse kasutamise, teeb muret seadmete kasutajatele.
Kuni möödunud aasta suveni sai eriotstarbelist siniseks värvitud diislikütust kasutada ka ehitusmasinates. Uue korra järgi võib seda kasutada ainult neis masinates, mis pole registreeritud autoregistris või mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti kraanades, millel on kaks mootorit ja kütusepaaki, millest ühte kasutatakse vaid ehitusobjektil. Eriotstarbelist kütust ei või enam kasutada ekskavaatorites.
Teine probleem on see, et märgistamata ehk nn valgele kütusele on üle läinud vaid osa ehitusseadmetega tegelevatest firmadest ja teised, kes kasutavad edasi märgistatud kütust, on kas kontrolli alt väljas või on neid trahvitud väikeste summadega.
Ja kolmas mure on selles, et kui varem ei tekkinud erimärgistatud kütusega probleeme, siis nn valge kütus on tihti solgitud või n-ö puhtaks pestud ja seetõttu ebausaldusväärne.
“Minu ettevõte kasutas eriotstarbelist kütust alates 2000 lõpust kuni 2004 novembri lõpuni,” rääkis ehitusmasinate rendiga tegeleva OÜ Multivara Transport juhatuse liige Arno Tali. Tema sõnul kasutati enne seda nn valget kütust. Sellel ajal oli väga massiline kütuse pesemine ja kui masinaparki lisandus uus ekskavaator-laadur Fiat-Hitachi, läks kehva kütuse tõttu rikki kõrgsurvepump, mis toona maksis ligi 20 000 krooni.
Tali ütles, et 2004. aasta oktoobris alustas toll suuremat ehitusmasinate kontrollimist, novembri lõpus oli tolli hoog raugenud. Tollile jäi vahele vaid mõni ettevõte, keda trahviti 3000 krooniga masina kohta.
Hinnavahe kütuse liitrilt on 3,5 krooni pluss käibemaks. Kui arvestada, et kuus kulub ühele ekskavaator-laadurile 1500–2000 liitrit ja kui võtta keskmiseks masina kuluks kuus 1750 liitrit, kulutab aus firma ühe masina kohta ligi 8000 krooni rohkem kui teine.
Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja asetäitja Andres Kruusimägi ütles, et kütuste kasutamist kontrollitakse. “Just ehitusettevõtteid, et kasutataks õiget kütust,” märkis ta. Tema sõnul ettevõtjaid ka trahvitakse ning trahvisumma sõltub asjast ja menetlejast ning sellest, mitmes masinas on vale kütust avastatud. “On ka suuremaid trahve,” kommenteeris ta 3000krooniseid trahvisummasid. Kütuse kvaliteediprobleemi lahendamiseks soovitas Kruusimägi suuremate koguste puhul kasutada väävlianalüüsi, mille maksumus on 400–500 krooni.
Küsitletud ehitusmasinate rentijad on uute oludega juba kohanenud. “Sinist kasutame ainult rasketehnika osakonnas,” ütles ASi Ramirent esindaja Urmas Roosimäe.
Kraanade rendiga tegeleva ettevõtte Kraana 2 juht Jüri Jürisson ütles, et kraanade puhul kasutatakse eriotstarbelist kütust vaid neis mootorites, mis töötavad objektidel.
