Metsaomanikud leiavad, et maksusüsteem, mille kohaselt kasvava metsa ja ümarmaterjali müügist saadav tulu maksustatakse eraisiku puhul tulumaksuga, pärsib metsade majandamist ja ohustab riigi majandust.

Läinud nädalal avalikustas OÜ Office Services ABC uuringu tulemuse, milles seisab: “Kehtiv maksusüsteem mõjutab erametsaomaniku käitumist ja metsasektorit negatiivselt.”

“Analüüsi tulemusel kerkis esile vajadus muuta Eesti maksusüsteemi, et tagada säästlik metsandus ja metsade aktiivne majandamine,” resümeerib uuringu juht Mirjam Marastu.

Uuring annab omanike ettepanekutele tuge

Uuring kinnitab selle ühe tellija, Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) tegevdirektori Andres Talijärve sõnul liidu senist arvamust, et maksusüsteemil on metsasektorile oluline negatiivne mõju. Talijärv usub, et neutraalse uuringu abil on kergem otsustajatele asja selgitada. “Kui uuringu oleks teinud mõni metsandusega seotud organisatsioon, poleks sel erilist kaalu,” lisab ta.

Hiiumaa metsaomanikke koondava metsaseltsi esinaise Aira Tossu hinnangul on raiete maht erametsadest võrreldes 2004. aastaga vähenenud kuni 40%.

“Asi pole vaid maksudes: puidu hind langeb, metsamajandamiskavasid ei ole,” loetleb Toss. “Hiiumaal on metsamaal lisaks metsa väärtusele veel ka kinnisvaraline väärtus. Sellepärast kõik ootavadki, et näis, mis saab.”

Madal maine süvendab ebaausat konkurentsi

Kui tulumaksuvabastus peaks jõustuma, mõjuks see Aira Tossu arvates metsaomaniku tegevusele positiivselt. “Metsaomanik on ju tavaline inimene ja kes meist ei tahaks vähem makse maksta,” möönab ta.

Rahandusminister Aivar Sõerd on seda meelt, et kuna uuring ei kajasta metsandusele antavaid toetusi, ei saa tõsiselt võtta ka järeldust, nagu pärsiks kõigile valdkondadele võrdselt kehtiv maksusüsteem just metsasektorit.

“Seda ei saa pidada metsanduse probleemiks, sest seadus ei tee vahet, millist vara eraisik müüb,” märgib Sõerd. “Ühesugused mahaarvamistingimused kehtivad mis tahes vara müügil. Samas saab raieõiguse müügi korral tulust maha arvata metsa uuenduskulud.”

Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane väidab, et maksusüsteemist tingituna valitseb puidutööstustes toorainepuudus ja ebaaus konkurents. “Metsanduse maine on madal,” nendib Ants Varblane.

“Maksusüsteem peaks toetama metsanduspoliitika eesmärkide saavutamist,” ütleb Mirjam Marastu. “Ja kuigi maksunduses kehtivad ka praegu hästi kõlavad erandid, on neid praktikas raske rakendada.”

Ants Varblane rõhutab, et maksusüsteemi ümberkujundamisel peaks arvestama Läti kogemust. Lätis nimelt kaotati erametsaomanike metsatehingute maksustamine tulumaksuga 2004. aastal ning praeguseks on puidu varumine erametsadest suurenenud maksumuudatuse eelse ajaga võrreldes ligi seitse korda.

“Kui meile sarnases majanduskeskkonnas on üks asi ennast õigustanud, siis miks me ei peaks seda kogemust usaldama,” ütleb Varblane.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt Marku Lamp tõdeb, et erametsade jätkusuutlikku majandamist pärsib kord, mille kohaselt metsamaa müük on maksuvaba, kasvava metsa ja materjali müük füüsilisest isikust omanikule aga maksustatav.

“Ka Eestis tuleks kas või testperioodiks kaaluda Lätis edukaks osutunud tulumaksuvabastuse rakendamist,” märgib Lamp.

Metsaühendused taotlevad täielikku maksuvabastust

Uuringule tuginedes koostavad EMTL, ELF ja erametsaliit ettepanekud metsandust puudutava maksusüsteemi muutmiseks, mille fookuses on seisukoht: “Keskkonnale, majandusele ja ühiskonna arengule mõjub kõige paremini füüsilise isiku metsatehingutelt arvestatava tulumaksu täielik kaotamine.”

Võimaliku kompromissvariandina võiks kõne alla tulla ka füüsilisest isikust metsaomanike puidumüügitulu vabastamine tulumaksust mingis kokkulepitud ulatuses.

Erametsaomaniku tegevusel strateegiline tähtsus
Andres Talijärv
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor

Uuringus osalesid kõikide huvigruppide esindajad ja enamik neist, alates prokuratuurist kuni erametsaomanikeni, rääkisid sarnast juttu. Arvan, et ka 1000 inimese küsitlemine poleks teist tulemust andnud.

Endine keskkonnaminister teadis, et seis on jama, kuid ei teinud midagi selle muutmiseks. Tema eesmärk oligi metsaomanikud deaktiviseerida, ilmselt sellest siis ka mittemidagitegemine. Ka uus koalitsioon võib jätta asja lahendamata, ent sel juhul tuleb arvestada tagajärgedega. Kui erametsade majandamine ei muutu omanikele atraktiivseks, tuleb majanduses tõsiseid tagasilööke.

Eriti võimendub see Venemaa plaanis kergitada paari aasta jooksul palgi väljaveotolle praegusega võrreldes üle kümne korra (praegu 4 EUR/tm (62,4 kr), alates 01.01.2009 50 EUR/tm (780 kr) – toim). Saematerjali tihumeetrile tuleks 100 eurot (1560 kr) tollimaksu otsa, sest ühe tihumeetri materjali saamiseks on vaja kaks tihu palki. Kui poliitikud tahavad rikka riigi ja parema palga lubadusi täita, peavad nad midagi tegema, et tööstus toimiks.

Kogu metsa kasvuaja vältel tehakse kulutusi – istutatakse, hooldatakse, makstakse maamaksu. Tulu saadakse kord 60-100 aasta jooksul. Keegi ei oska rehkendada, palju metsa kasvatades tegelikult kulutati. Põllumees kasvatab kapsast ühe aasta ja saab kõik kulud kapsa müügihinnast maha arvata, lisaks on 45 000 krooni maksuvaba. Täieliku maksuvabastuse eelis on lihtsuses ja kombineerimisvajaduse puudumises.

Müüja varjab puidu päritolu
Kaupo Kohv
ELFi metsaspetsialist

Eelmisel aastal tehtud varumispraktikate analüüs näitas, et suured ettevõtted, kes metsas puidu üles töötavad ja kokku ostavad, saavad otse omanikult vaid kuni 15% puidust.

Ülejäänu jõuab nendeni vahendajate kaudu. Seega on metsatehingud riigipoolse surve tõttu muutnud läbipaistmatuks, riik on ise sundinud omanikke otsima kõrvalteid ja selle kaudu kogu sektorit kahjustanud, kusjuures planeeritud tulu jääb suures osas laekumata.

Otsustajatele tundub kõrvalt vaadates nähtavasti, et metsatööstusel läheb hästi ja seetõttu ei ole mõtet tunnistada sektoris valitsevate probleemide pikaajalisemat laastavat mõju.

Nüüd osutavad äriringkonnad ja ühendused metsasektoris valitsevatele probleemidele ja nende põhjusele – konfliktile sektori ja riigi vahel.

Tulumaksu kaotamine võtaks omanikult ära motivatsiooni puidumüügi tulu varjata. See omakorda muudaks mõttetuks varjata puidu päritolu. Samuti suunaks maksusüsteemi muutus omanikku mõtlema oma metsa majandamisele, mitte kinnistu müügile (tagastatud kinnistute esmane müük on tulumaksuvaba). Tulumaksuvabastus soodustab keskkonnaga arvestamist metsamajanduses, ka võiks sellest saada mootor, mis motiveeriks väikeomanikke oma metsaga rohkem tegelema.

MIS ON MIS
Erametsa maksustamine

füüsilisest isikust omanikule tagastatud metsamaakinnistu esmakordne müük on maksuvaba

kasvava metsa ja metsamaterjali müüki maksustatakse täies ulatuses tulumaksuga (22%).

DILEMMA
Kehtiva maksusüsteemi halb mõju

Soodustab füüsilisest isikust metsaomanike arvu langust juriidiliste kasuks.

Muudab eraisikutest metsaomanikud oma metsa majandades passiivseks.

Jätab puidutööstused ilma olulisest osast potentsiaalsest toorainest.

Ei arvesta omaniku poolt metsa heaks tehtud kulutusi.

Avaldab negatiivset mõju looduskeskkonna jätkusuutlikule kasutamisele, pärsib keskkonnasõbralikku peremetsandust.

Süvendab metsanduse halba mainet avalikkuse silmis.

Soodustab metsamaterjali ostmist läbi variisikute ning teisi petuskeeme.

Lahendus

Füüsilisest isikust metsaomaniku kasvava metsa ja metsamaterjali müügitehingute täielik vabastamine tulumaksust.

Vastuargumendid

Ühe ettevõtlussektori eelistamine tulumaksusoodustustega kallutab kreeni võrdse kohtlemise printsiibi maksuseadustikus.

Meie ettevõtjatel pole alust küsida hüvesid, mis kehtivad riikides, kus tulumaksumäär küünib 50%ni.

Ei saa väita, et maksudeta poleks ka pettusi.

ELi fondidest saab põhjendatud taotluse korral mitu korda suuremaid toetusi kui ükski kompensatsioon.

Originaalartikkel