Ligikaudu viiendik ettevõtetest pole veel korraldanud oma pakendijäätmete kogumist ja taaskasutust.
Firmad pidid esitama eelmise aasta kohta pakendiaruanded juba tänavu 15. veebruariks. MTÜ Eesti Pakendiringlus teenindusjuhi Andres Siplase väitel ei ole umbes 20% turust pakendijäätmete kogumist korraldanud.
Pakendimassi arvestuse korra kehtestanud ministri määrus ütleb, et arvestus peab käima kilogrammi täpsusega. Siplase hinnangul võib seda tõlgendada nii, et pakendite tagasikorje peavad korraldama ettevõtted, kes lasevad ringlusse vähemalt kilo jagu pakendeid.
Pakendiseadus käsib ettevõttel oma pakendeid koguda ise või delegeerida kogumine pakendiorganisatsioonile. Ise kogudes peab ettevõte vaatama, kes on tema kliendid, ja proovima neilt pakendit tagasi saada. Kui pakend on kätte saadud, tuleb eri materjalid viia vastavate ümbertöötlejate kätte – papp ühte kohta, kile teise, metall kolmandasse jne.
Ettevõte võib delegeerida pakendikogumise pakendiorganisatsioonile, kellel on kogumise ja sorteerimise tarvis valmis struktuur. Enda jaoks peab ettevõtte looma pakendimasside arvestuse süsteemi, et teada, kui palju ta iga kuu pakendeid turule lasi: mitu paberit, mitu kilo plasti jne.
Kõige odavam on pakendiorganisatsioonide kaudu koguda puitpakendit, mille kogumine maksab 0,64 krooni kilost, kalleim on plastpakendi kogumine, mis maksab 6,4 kr/kg. Hinnakirjad on toodud pakendiorganisatsioonide veebilehekülgedel.
Pakendeid koguvad pakendiorganisatsioonid:- MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon
Mustamäe tee 24, Tallinn
www.eto.ee
- MTÜ Eesti Pakendiringlus
Vana-Narva mnt 26, Maardu
www.pakendiringlus.ee
- OÜ Eesti Pandipakend
Nuudi tee 20, Uusküla, Jõelähtme vald
www.eestipandipakend.ee
