IT-õiguse alal tõi eelmine aasta kaasa mitmeid ettevõtlust mõjutavaid muutusi. Tõusis ka ettevõtete huvi infotehnoloogia juriidiliste aspektide vastu.

Mida aasta edasi, seda mitmekesisemaks muutub IT- ja veebiõigusmaastik: ühelt poolt lahendatakse paljud pisikesed probleemid, teisalt tekivad nende asemele peagi uued ja suuremad, mis sunnivad seadusemuudatusi ja kohtuotsuseid veelgi piinlikuma täpsusega läbi mõtlema. 2004. aasta märksõnadeks IT-õiguse vallas nii õigusloomes kui ka ärimaailmas olid Eesti ühinemine euroliiduga, seadusloome lünkade täitmine ja ka nende ärakasutamine ärimudelites, avalik diskussioon ning esimesed katsed valdkonna praktikat süstemaatiliselt korrastada.

Uus seadus pakub suurt tegevusvabadust

Telekommunikatsiooniseadusesse (TKS) tõi lõppenud aasta mitmeid muudatusi: TKSi § 9 täiendamisega jäeti seaduse regulatsiooni alt osaliselt välja üldkasutatavad telekommunikatsioonivõrgud ja -teenused, mis on ajutise iseloomuga, suunatud väikesele tarbijaskonnale või omavad telekommunikatsiooniturul vähest tähtsust. Nüüd ei ole näiteks messil WiFi-ühenduse pakkumiseks enam tarbijaga vaja kirjalikku lepingut sõlmida.

TKS lõi ka eeldused telefoninumbrite liikuvuse rakendamiseks ja selleks ühtse andmebaasi asutamiseks. Tarbijal avanes võimalus säilitada oma telefoninumber mobiiliteenuse osutaja vahetamise korral, mille tulemusel kasvab konkurents telekommunikatsiooniturul ja alanesid teenuste hinnad.

Muudatused autoriõiguse seaduses (AõS) lähtusid suuresti vastava eurodirektiivi regulatsioonist. AõSi § 181 kohaselt on nüüdsest autori nõusolekuta ja tasu maksmata lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärgiks on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk. Varem võinuks vähemalt teoreetiliselt esitada autoriõiguse rikkumise nõude lisaks rikkujale ka tema teenusepakkuja vastu, kes materjale veebi riputades nendest tehnilises mõttes koopiaid tegi. Täna on teenusepakkuja vastu astumiseks vaja tuvastada tema iseseisev huvi materjalide avalikkusele esitamiseks.

Teenusepakkujatele on suunatud ka uue tähena Eesti seaduste ritta tõusnud infoühiskonna teenuse seadus, mille ülesandeks on tagada infoühiskonna teenuste vaba liikumine ELi siseturul. Seaduses esitatakse nõuded ja piirangud infoühiskonna teenuse osutamisele. Infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse teenuse kasutaja isiklikul taotlusel ning tasu eest andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta (vt ka kõrvalolevat tabelit). Need tunnused peaksid eristama infoühiskonna teenuse teistest majanduslikest tegevustest. Oluline on kõigi kolme tunnuse üheaegne olemasolu.

Teenusepakkujatele eraldi on aga suunatud nende vastutust sätestavad pügalad, mis taas kord vabastavad teenusepakkuja potentsiaalsest vastutusest, kui tema iseseisev huvi vahendatava teenuse (ja sellest johtuvalt vastava õigusrikkumise) suhtes on marginaalne.

Autoriõiguse seaduse värskete muudatuste toel võib teoseid kaitsta täiendavate tehniliste kaitsemeetmetega. Viimaste all mõistetakse mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk on takistada või piirata teose või andmebaasiga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija ei ole luba andnud. Tehniline kaitsemeede võib seletuskirja kohaselt olla juurdepääsukontroll kaitstud objektile vms (kopeerimiskaitsemehhanism, krüpteerimine).

Seoses Eesti liitumisega ELiga tunnistati kehtetuks isikuandmete kaitse seaduse punkt, mis sätestas siseministri kohustuse kehtestada piisava andmekaitse tasemega riikide loetelu – vastavates ülesannetes on nüüd Euroopa Komisjon.

IT-alaste kohtuasjade hulk ei suurenenud

Kohtusse jõudvate vaidluste arvu märgatavat tõusu 2004. aastal täheldada ei saanud. Mõned avalikkuse huvi äratanud vaidlused lubavad siiski arvata, et teabe avalikustamise võidukäik Eestis jätkub. Nii peab Tallinna halduskohus maksuvõlglaste nimekirja avaldamist maksuhalduri veebilehel seadustega kooskõlas olevaks ning vajalikuks äririskide hindamiseks ettevõtete majandustegevuses. Kohtuotsuses seisab, et “maksuvõlgade avalikustamise eesmärgiks ei ole maksuvõlgniku halvustamine ega alavääristamine, vaid maksukohustuslase tehingupartneritele objektiivse informatsiooni andmine, mis võimaldab hinnata äririske majandustegevuses ja langetada sellele teabele tuginedes oma huvist lähtuvaid õigemaid otsuseid.”

Samas näib, et andmekaitse inspektsioonil on õnnestunud alustada privaatsusõiguse ja infovabaduse tasakaalustamist: detsembri algul äratas konflikt statistikaameti ja andmekaitse järelevalveasutuse vahel rahandusministri tähelepanu ning esialgu tundub, et ametnikud peavad oma pädevuse piire hoolikamalt jälgima.

Eesti Infotehnoloogia Selts käivitas 2004. aastal IT arbitraaži idee, mille realiseerimiseks on Eesti IT- ja õigusspetsialistidega alustatud läbirääkimisi sõltumatute arbiitrite nimekirja koostamiseks. On siiski tõenäoline, et iseseisvat vaidluste lahendamise organit esialgu moodustada ei kavatseta – koostööd tehakse kaubandus- ja tööstuskoja arbitraažkohtuga.

Firmadel kasvav huvi IT juriidilise külje vastu

Ettevõtete seas võis aasta jooksul täheldada huvitatuse tõusu IT juriidiliste aspektide vastu. Poleemikat on tõstatanud nii tarkvarapatentide küsimus, Eesti hüpoteetiline liit Microsoftiga ja sellega paratamatult kaasnev küsimus vabavara staatusest.

Küsimusi on määratult rohkem ja nende tõusetumise tagamaad peituvad ühelt poolt ELiga ühinemises, aga paljude puhul ka paranenud majandusnäitajatest ning reaalsemast riskitunnetusest johtuval soovil probleeme mitte lahendada, vaid ennetada.

IT- ja Meediaõiguse Instituudi läbi viidud 50 Eesti kommertsveebikeskkonna juriidilist korrektsust kajastav uuring näitab siiski, et vaid napp kümnendik Eesti ettevõtetest on veebijuriidikaga sina peal.

Eestile ette heidetav ja meid IT-juhtriigi trooni lähedusest tõugata tõotav riskikartlikkus kohalikul turul ehk väga ei kajastugi: isikuandmete kaitse seadusest möödaminemist võimaldavad skeemid toitsid mitmeid e-ärisid nende klientide sõprade-tuttavate andmetega ning Marko-nimeline mees sai kuulsaks sellega, et korraldas internetifoorumis loteriid “Jõuluks Audi!