"Esiteks ei ole Haridustöötajate Kiit rahul riikliku tunnikoormuse normatiivide kaotamisega, mille rakendamine on kehvasti välja kukkunud: toon näite õpetajast, kes eelmisel aastal töötas koolis täiskoormusega ning andis klassi ees 22 tundi, siis sellest õppeaastast on tal 0,7 ametikohta, vaatamata sellele, et ta tunnid jäid samaks," rääkis Kaja Land, "see on suhteliselt ekstreemne näide ja selliseid ei ole nii palju, aga kui juba septembri alguses ilmnevad sellised seisukohad, siis mulle tundub, et seaduse rakendamine on praegu juurdunud kehvasti."
 

Land rääkis, et haridustöötajad ei nõustunud ka asjaoluga, et õpetajatele nähakse ette üldtööajale vastav ametipalk ja kehtestatakse vaid üks töötasu alammäär. "Haridustöötajate Liit on aegade algusest olnud selle ühtse alammäära kehtestamise vastu, kuna see ei motiveeri õpetajaid enesetäiendamisele ja kõrgema kvalifikatsiooni, ametijärgu taotlemisele või ka lihtsalt professionaalsele arendamisele. Tegelikult on praegu eriti probleem klassijuhataja töötasustamisega ja asendustundide mittetasustamisega."
 

"Kolmas põhimõte, mille kohaselt asendatakse ametijärkude ja atestatsioonisüsteem järk-järgult Eesti ühiste kutsete süsteemiga ja koolis kokkulepitava motivatsioonisüsteemiga, on muudatus, mis tegelikult muserdab meie õpetajaskonna paremikku ja on valmistanud suure pettumuse," ütles Haridustöötajate Liidu juhatuse liige, "isiklikult arvan, et kui see soov nivelleerida õpetajate ametijärgud on ju paljutõotav samm meie hariduse jätkusuutlikkuse jaoks, siis oleks võinud selle ellu viia samm-sammult ehk garanteerida senistele kõrgema järgu omanikele ikkagi nende töötasu tõus samaväärselt alamate järkudega ja andes neile võimaluse jätkata nii pensionile minekuni või lihtsalt koolist lahkumiseni. See oleks nende suhtes aus olnud."