Osaühingute põhikirjades sätestatakse automaatselt, et osaühingu kasum jaotatakse vastavalt osaluste nimiväärtustele.
Selline jaotamine võib tunduda ebaõiglane, kui mõni osanik on aasta jooksul andnud märksa suurema panuse kasumi tootmisse kui teine osanik, samas on osalused võrdsed.
Enamik ettevõtlikke inimesi, kes soovivad koos äri teha, asutavad osaühingu tulu teenimise eesmärgil. Koos äri tegemise reeglid, sh tulu jaotamine, fikseeritakse osaühingu asutamislepingus ja põhikirjas, mis peavad olema kooskõlas äriseadustikuga. Osaühingu asutamisel määratakse kindlaks osakapitali jaotumine osanike vahel, s.o kui suurt mõjuvõimu keegi osaühingus omab. Tavaliselt osalevad väike- ja keskmiste ettevõtete puhul osanikud juhatuse liikmetena aktiivselt ettevõtte arendamises. Juhul, kui osakapital on osanike vahel võrdselt jaotatud, kuid osanike panused ettevõte kasumi tootmisse on erinevad, võib dividendide maksmisel võrdeliselt osa suurusega tekkida ebavõrdsus.
Äriseadustiku N 157 üldreegli kohaselt makstakse osanikule osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Eeltoodud põhimõte on kasutusel pea(aegu) kõikides osaühingutes. Seega kui otsustatakse jaotada osaühingu majandusaasta kasum, siis eelkirjeldatud üldreegli kohaselt saavad osanikud kasumist osa, mis vastab neile kuuluvate osade nimiväärtusele. Tulujaotust saab aga reguleerida ka osaühingu põhikirjaga. Äriseadustiku N 157 lubab põhikirjas sätestada erandi osanikule kasu välja maksmisest võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Põhikirjas võib sätestada, et osaühingu kasu jaotamisel otsustavad osanikud täiendavalt, millises proportsioonis osanike vahel kasum jaotatakse. Selline säte annab osanikele suurema vabaduse otsustada õiglaselt osaühingu kasumi väljamaksmise proportsioonide üle.
