Maksuspetsialistid on tuleval aastal jõustuvaid tulumaksuseaduse muudatusi kommenteerides viinud jutu avansiliste maksete liiga keerulisele arvestamise korrale ja rõhutanud, et neile ettevõtjatele, kelle majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga, hakkab see mitte ainult peavalu valmistama, vaid nad satuvad ka teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Seega tasuks ettevõtjatel kaaluda majandusaasta viimist kalendriaastale.

Edaspidi hakkab maksustamisperiood olema majandusaasta. Ettevõtete raamatupidajate elu oleks oluliselt lihtsam, kui selleks oleks kalendriaasta (avansiliste maksetega tuleb nagunii üksjagu tööd juurde). Näiteks kas või seetõttu, et maksumäärad on seotud kalendriaastaga ning maksumäärad – vähemalt nii on valitsus lubanud – langevad meil järgneva kolme aastaga 18 protsendi peale. Avansiliste maksete arvutamise aluseks võetakse kolme aasta kaalutud keskmine (vt Lasse Lehise kommentaar lk 8).

Majandusaasta kalendriaasta peale vormistamine pole samuti teab mis raske ega kulukas toiming – üldkoosolek muudab põhikirja, juhatus esitab äriregistrile avalduse, riigilõiv 280 krooni. Ehk ei midagi ületamatut.

Esimesel aastal võib olla keeruline aruannet kokku panna – majandusaasta võib olla pikem kui 12 kuud. Ent selle tõigaga satuvad nagunii silmitsi kõik äriühingud, kelle majandusaasta ei kattu kalendriaastaga. Edaspidi on aga arvepidamine hõlpsam. Maksuhalduriga suhtlemine samuti.

Tõsi, audiitorite elu muutuks karmiks – suur hulk tööd kuhjuks aastavahetusesse.

Maksukonsultandid oskavad ettevõtjaile ilmselt ka nõu anda, kuidas majandusaasta pideva muutmisega saaks kulusid kokku hoida. Ent mulle tundub see pigem sendi pooleks lõikamisena. Aina äriregistri vahet joosta, avansilisi makseid ümber arvutada – sekeldamist tundub rohkem olevat kui kasu. Kirjutada veel enne muudatuste jõustumist tulumaksuseadusesse, et majandusaasta võrdub kalendriaastaga? Ma ei usu, et selleks on sundi vaja – las ettevõtja ise otsustab.

Originaalartikkel