Aasta alguses Intrum Justitia tehtud järjekordsest maksekultuuri uuringust selgub, et Eesti ettevõtete, eraisikute ja avaliku sektori asutuste maksekäitumine ei ole 2010. aastaga võrreldes oluliselt muutunud.
Ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt 16, avaliku sektori asutused 9 ja tarbijad 8 päeva.
Tulemusi kommenteerides märkis Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe, et võrreldes eelmise aastaga ei ole Eestis krediidikahjumid kasvanud.
"Lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on endiselt 3,3% kõikidest väljastatud arvetest. Kokkuvõttes tähendab see 3,96 miljardi euro suurust summat, mis jäetakse kokkuvõttes eraisikute, avaliku sektori asutuste ja ettevõtete poolt lõplikult maksmata. Krediidikahjumid on viimase aastaga oluliselt kasvanud Lätis,Taanis, Iirimaal, Suurbritannias ja Kreekas," selgitas ta.
Pikemas perioodis on aga Eesti ettevõtete maksekultuur halvenenud. Kui võrrelda praegust seisu aastaga 2005, siis toona viivitasid ettevõtted arvete maksmisega vaid 8 päeva ehk viivutuse aeg oli tänasest poole lühem.
Võrdluseks: Läti ja Leedu ettevõtted hilinevad arvete maksmisega keskmiselt 20 päeva. 2005. aastal hilineti Lätis 13 ja Leedus 17 päeva, mis tähendab, et meie lõunanaabrite maksekultuur on võrreldes Eestiga halvenenud aeglasemas tempos.
2011. aastal on üle 90 päeva võlas 13% kõikidest väljastatud arvetest. 2006. ja 2007. aastal moodustasid üle 90 päeva võlas olevad arved ligikaudu 5% kõikidest väljastatud arvetest, 2009. aastal oli selliseid arveid 9%, 2010. aastal 15%.
"Kuigi maksekäitumine on viimase aasta jooksul olnud stabiilne, on Eesti ettevõtjate optimism kahanenud. 27% Eesti ettevõtjatest arvab, et krediidiriskid lähema aasta jooksul kasvavad," ütles Ivar Tammemäe.
Euroopas tervikuna tasuvad ettevõtted neile esitatud arved ligikaudu nädalase hilinemisega Põhjamaades ning 2- või 3-nädalase hilinemisega Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Veelgi pikem on maksetega viivitamise aeg Hispaanias (29 päeva), Iirimaal (30 päeva), Küprosel (31 päeva), Itaalias (34), Kreekas (35) ja Portugalis (41 päeva). Kõige vähem, keskmiselt 7 päeva, viivitavad arvete tasumisega Soome ettevõtted.
Avaliku sektori asutused hilinevad maksmisega Soomes keskmiselt vaid 4 päeva, Rootsis 7 ja Norras 8 päeva. Ka erisikud tasuvad arved kõige kiiremini Põhjamaades: Soomes 5-, Rootsis 6- ja Norras 7-päevase hilinemisega.
Eesti eraisikute ja avaliku sektori asutuste maksekäitumine sarnaneb Põhjamaadele. Lätis hilinevad avaliku sektori asutused ja tarbijad maksmisega 12 päeva ning Leedus vastavalt 26 ja 17 päeva.
Kesk- ja Lõuna-Euroopas on just avaliku sektori asutused kõige laisemad arvete maksjad. Avaliku sektori "rekordiomanik" on hetkel Kreeka, kus suudetakse arvete maksmisega viivitada juba kolm ja pool kuud ehk keskmiselt 108 päeva.
