Maksu- ja tolliamet määras eelmisel aastal ümbrikupalga kontrollide tulemusena juurde 12,45 miljonit eurot makse

Maksu- ja tolliameti töötajad viisid 2020. aastal läbi 1046 tööjõumaksudega seotud kontrolli ja juurde määrati kokku 12,45 miljonit eurot tööjõumakse.

Võrreldes aasta taguse ajaga tõusis kontrollide arv 140 võrra ja juurde määratud maksude summa 4 miljoni euro võrra.

Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti 2281 ettevõtte juhiga, pärast mida parandas kolmandik ettevõtetest oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas oluliselt.

Maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalgad jätkuvalt maksu- ja tolliameti fookuses ning seda ei ole muutnud ka koroonaviirusest tingitud olukord. “Kontrollide arvu ei ole me vähendanud ning ümbrikupalga maksmise korral on maksu- ja tolliameti tähelepanu alla sattumise tõenäosus endiselt kõrge,” ütles Õun.

“Silmas tasub pidada, et ümbrikupalga maksmisel on alati kaks osapoolt – tööandja ja töötaja. Maksu- ja tolliamet lähtub oma kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise küsinud, siis võib maksuhaldur töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu välja nõuda ka töötajalt,” lisas Õun. “Samuti näitasid ilmekalt nii kevadine eriolukord kui ka praegune periood, et raskel ajal on lootust riigilt toetusi saada neil, kes on olnud eeskujulikud maksumaksjad.”

Üheks oluliseks suunaks ümbrikupalga vastases võitluses on ehituse riigihanked ja see, et riik ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid. Seepärast korraldab maksu- ja tolliamet regulaarselt kontrolle ka riigihangete objektidel.

Kõige enam kontrolle viis maksu- ja tolliamet eelmisel aastal läbi ehitussektoris, kus kontrollitud 1999 töötajast oli registreerimata 93 inimest ehk ligi viis protsenti. Transpordisektoris kontrollitud 1552 töötajast oli registreerimata 29 inimest, metsanduse 236 töötajast 11, jaekaubanduse 173 töötajast 18, hulgikaubanduse 270 töötajast kaheksa ning toitlustuse 167 töötajast olid kolm inimest registreerimata. Kontrollide käigus avastatud registreerimata töötajate osakaal oli mullu suurim Järvamaal – 9%. Järgnesid Viljandimaa 8% ning Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla maakond 7%-ga.

Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt kaotab riik aastas “mustalt” tasutud töötasu tõttu umbes 134 miljonit eurot maksuraha. See kajastub ka maksukäitumise hinnangutes – peamine põhjus, miks ettevõtte hinnangud “punases” on, on just ümbrikupalga risk.

Olukord on siiski paranemas – kui 2019. aastal maksis maksu- ja tolliameti hinnangul ümbrikupalka neljandik ettevõtetest, siis 2020. aastal oli see vähenenud 23%-le. Ümbrikupalka saavate töötajate osakaal on vähenenud 8,3%-lt 7,2%-le.

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll