Kõrge inflatsiooni tõttu on oluliselt kasvanud käibemaksust riigieelarvesse laekuv tulu aga samal ajal on kahekordistunud on ka rikkumiste summad.
Maksu- ja tolliamet kontrollis ja nõustas käesoleva aasta seitsme kuuga 5000 ettevõtet, mille tulemusel suurendati ettevõtete algselt deklareeritud käibemaksukohustust 35,8 miljoni euro ulatuses. Seda on kaks korda rohkem võrreldes möödunud aasta sama ajaga ning 6 miljoni võrra enam kui möödunud aastaga kokku.
Maksu- ja tolliameti käibemaksuvaldkonna juhi Kristi Veskuse sõnul tuvastati kõige rohkem vigu käibemaksu tagastustaotlustes, mida ettevõtetel tuli parandada enam kui 900-l korral, kokku 18,4 miljoni euro ulatuses.
“Ehkki alusetute käibemaksu tagastusnõuete esitamine on käesoleval aastal kasvanud, tuvastavad maksu- ja tolliameti riskimudelid neid tõhusalt, mistõttu ei tasu loota, et sellised pettused meil tähelepanuta jäävad,” märkis Veskus.
“Muude rikkumiste sisu poolest on endiselt levinuimateks maksudest kõrvale hoidumise viisideks ümbrikupalga maksmiseks ettevõttest raha väljaviimine kas käibe varjamise või siis fiktiivsete ostuarvete kasutamise teel,” selgitas Veskus. Kokku on selliseid rikkumisi aasta esimese seitsme kuuga tuvastatud 300 äriühingu puhul, kelle maksukohustusi suurendati kokku 4,2 mln euro ulatuses.
Maksu- ja tolliamet hoiab käesoleval aastal fookuses kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi, millega tekitatakse aastas riigile käibemaksukahju hinnanguliselt 9,3 miljonit eurot. Peamisteks rikkumisteks on nende puhul kinnisvara müügitehingutelt käibe deklareerimata jätmine ning alusetult esitatud tagastusnõuded äriühingute nimele soetatud, kuid maksustatava ettevõtlustegevuse tarbeks mittekasutatavate eluruumide soetamiselt. Kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi tuvastati 7 kuuga 136 korral, kokku 2,5 mln euro ulatuses.
Samuti on maksu- ja tolliameti kõrgendatud tähelepanu all jätkuvalt ka käibemaksukohustuslaseks registreerimata ettevõtted, kelle puhul on erinevate riskitunnuste põhjal alust arvata, et neil võib olla täitunud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär ja tekkinud käibemaksukohustus, kuid kes ei ole neid kohustusi täitnud. Sellistele äriühingutele määrati 7 kuuga täiendavaid maksukohustusi 1 miljoni euro ulatuses, mida on 14% võrra rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Kokku on 2023. aasta alguse seisuga maksu- ja tolliamet kaardistanud ligi 20 000 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on täheldatud võimalikke käibemaksuriske ja kes tekitavad arvatavat maksukahju riigile kokku 94,4 mln euro ulatuses.
