Maksu- ja tolliamet võimaldab maksumaksjatel revisjonide tulemusel deklaratsioone muuta, mida varem maksumaksjale pole teada antud.
Maksu- ja tolliamet on tänavuse aasta 11 kuu jooksul lasknud maksumaksjatel revisjonide tulemusel teha kokku 748 deklaratsiooniparandust 47 miljoni krooni eest. Varasemate aastate kohta selline statistika puudub, ütles maksuameti pressiesindaja Aivar Pau.
“Sel aastal oleme hakanud seda rohkem teadvustama,” ütles Pau revisjoni käigus deklaratsioonide muutmist kommenteerides. Tema sõnul süüdistati varem maksuametit revisjonide venimises ja maksumaksja raha kulutamises. Revisjonide lühendamiseks leiti võimalus, kus valesti täidetud deklaratsioonide puhul ei tehta enam kontrollakte ega maksuotsuseid, kui maksumaksja maksud ise ära tasub. “Kui isik tunnistab rikkumist ja tegemist pole tahtliku rikkumisega,” täpsustas Pau tingimusi, millal maksud saab tagantjärele lihtsamalt ära maksta.Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ütles deklaratsioonide parandamise teemat kommenteerides, et revisjoni käigus on võimalik parandused deklaratsiooni sisse viia ja kui selgub, et muus osas on andmed õiged ning ka parandus on asjakohane, ei tee maksuhaldur maksuotsust. “Selleks puudub vajadus, sest kõik vajalikud andmed on isiku poolt deklareeritud,” märkis Ambur.
Ent teine on lugu siis, kui maksuamet tuvastab seaduse tahtliku rikkumise. Siis saab isiku suhtes vajaduse korral alustada väärteomenetluse ja määrata trahvi. “Väärteomenetluse alustamiseks on põhjust siis, kui isik tahtlikult ning teadlikult ei deklareerinud kohe maksuhaldurile õigeid andmeid,” märkis Ambur.Maksuameti eelmine juht Aivar Sõerd ütles deklaratsioonide teemat kommenteerides, et deklaratsioonide parandamine maksumaksja initsiatiivil oli levinud ka varem. Samuti parandati näpuvigu revisjonide väliselt. Aga kui maksuamet revisjoni käigus rikkumisi avastas, siis koostati kontrollakt ja tehti maksuotsus, lisas Sõerd. Tema sõnul näeb seda ette ka seadus. Vastasel korral toimub maksumaksjate ebavõrdne kohtlemine, kus ühel juhul karistatakse täie rauaga, teisel juhul lastakse eksimused ära klaarida, ütles Sõerd.
Sõerd ütles, et sellist olukorda ei saa lubada, kus ühtesid rikkumisi käsitletakse näpukatena ja teisi kriminaalkuritegudena. Samuti ei tohiks tema sõnul näpukate põhjal revisjone algatada. Kui maksuameti praktika on selliseks kujunenud, siis tuleb kiiresti midagi ette võtta, selline olukord ei ole normaalne, ütles Sõerd. Tema sõnul tuleks seadust täpsustada, et hoida ära maksuhalduri kuritarvitusi.
Maksuekspert Vello Vallaste ütles deklaratsioonide parandamise teemat kommenteerides, et tema kogemuse põhjal lubab maksuamet vigu parandada siis, kui need pole meelega tehtud. Näiteks kui on tegemist nn näpukaga. Vallaste sõnul ongi enamik vigu deklaratsioonides needsamad näpuvead.Maksukorralduse seadus ei näe otseselt ette, et revisjoni käigus võiks deklaratsioone muuta.
Väljavõte maksukorralduse seadusest(1) Kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist avastab, et tema poolt või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevate vigade või andmete puudulikkuse tõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult.
Allikas: Riigi Teataja
Vaata ka: Maksuvigade parandus – võrdne võimalus kõigile
