Aprilli lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse tasutud 18,8 miljardit krooni makse, mis on 28,3 protsenti eelarves planeeritust, teatas rahandusministeerium. Mitmeid makse laekus oodatust vähem ja võib karta olukorra halvenemist.
Aprilli lõpu seisuga on maksude kogulaekumine lisaeelarve graafikus, kuid võrreldes eelmise kuuga on positsioon halvenenud. Arvestades rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi ning tööturu arenguid, võib eeldada maksulaekumiste vähenemist teisel poolaastal. Kahe aasta võrdlus näitas, et vähem laekus peaaegu kõiki makse.
Äripäev küsis rahandusministeeriumilt, kas maksulaekumise järsk vähenemine tähendab, et ka majanduslangus oli aprilli kokkuvõttes 9% ja järgnevatel kuudel on oodata veel kõva kukkumist. Rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu selgitas, et 2008. ja 2009. aasta maksutulud pole omavahel võrreldavad. Aastavahetusel muutus kogu maksusüsteem: kui varem läks iga maks ja ettemaks eraldi kontole, siis nüüd lähevad nii maksud kui ka ettemaksud ühte patta. Kui 2009. aasta maksutuludele lisada juurde aprillikuine ettemaksukonto muutus (36,9 miljonit krooni – toim), erinevad aprillikuised maksulaekumised vähem.
Suuremad tagastused
"Vaatamata sellele, et majanduskasvu ja maksulaekumiste vahel on olemas seosed, ei ole need nii üksühesed," ütles Kirsipuu. Ta selgitas, et sageli jõuavad muutused majanduskeskkonnas maksulaekumistesse viitajaga või vahel ka vastupidi – maksulaekumised võivad olla indikaatoriks võimalikele edasistele arengutele.
Praegu mõjutavad selle aasta laekumisi olulisel määral tulumaksutagastused, mis on ca miljardi krooni võrra suuremad kui mullu. Arvestada tuleb ka, et üle 95% planeeritavatest tagastustest on tehtud esimese nelja kuu jooksul.
Teiseks moonutavad võrdlust 2008. aastaga muudatused maksude tasumise arvestuses.
Kolmandaks ei ole aktsiisilaekumised eelmise aasta aprilliga võrreldavad, sest tulenevalt aktsiisimäärade tõusust möödunud aasta alguses varuti aktsiisikaupu võrdlemisi palju ette.
"Aasta teises pooles on oodata eelkõige tööturu olukorra jätkuvast halvenemisest tingitult sotsiaalmaksu ja tulumaksu baasi vähenemist," nentis Kirsipuu. Ta lisas, et samas viitavad esimese nelja kuu maksulaekumised veidi stabiilsematele arengutele kui möödunud aastal, kus näiteks käibemaksu laekumistasemete kohandumine oli võrdlemisi järsk ja ebaühtlane.
Prognoos veelgi karmim
Eesti Pank ei hakanud üle seletama, kas nad olid valmis aprilli maksulaekumise 9%-liseks halvenemiseks, sest keskpanga kevadprognoos lubab lausa 14%-list maksude alalaekumist.
Äripäev küsis keskpangalt, kas 8%-line riigiteenistujate palgakärbe on ikka piisav ning kui palju tuleks riigisektori palku ja kulutusi kärpida.
"Eesti Panga kevadprognoosi järgi on selle aasta SKP ehk maksubaas 13-14% väiksem kui eelmisel aastal. Samuti on prognoosis eeldatud, et kulude tase ei ole vähenevate tuludega kooskõlas ning eelarvepositsiooni tuleks veel parandada. Valitsus sellega hetkel tegelebki," vastas Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik.
