Maksu- ja tolliameti andmetel on septembri alguses esmakordselt toimunud massteavitamine kasvatanud kolmandas kvartalis kontsernisiseste laenude deklareerimist.
“Kolmandas kvartalis andsid summeerituna Eesti ettevõtted laenu 76 miljonit eurot. Seejuures nähtub, et 142 ettevõtet andsid välja laene kokku 183 miljoni ulatuses ja 104 ettevõtet tagastasid laene 107 miljoni euro ulatuses,” ütles maksu- ja tolliameti kapitali töögrupi juhtiv maksuaudiitor Madis Laas BNS-ile.
“Kolmanda kvartali andmete osas näeme, et eelmises kvartalis erisusena esinenud laenu tagastamine on jälle asendunud tavapärase laenu andmisega,” märkis Laas, viidates teises kvartalis tekkinud ebatavalisele olukorrale, kus ettevõtetele hakati summeerituna laene tagastama.
Maksuaudiitori hinnangul on kolmanda kvartali andmetele avaldanud positiivset mõju septembri alguses tehtud pressiteade ja massteavitus. “Septembri alguses saatsime massteavituse 737 ettevõttele, kelle puhul oli alust arvata, et neil võib olla kohustus INF14 deklaratsiooni ja seotud isikutele antud laenud deklareerimiseks.”
“Selle tulemusena näeme, et deklaratsioonide esitajate arv on tublisti kasvanud. Kui eelmise kvartali andmeid avalikustasime, siis oli esitatud 287 deklaratsiooni, kuid vahepeal on 158 deklaratsiooni juurde esitatud,” lisas Laas.
Riigikogu võttis 2017. aasta juunis vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega muuhulgas täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda.
Seadusele lisatud maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et maksu- ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega.
Kui emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Seaduse kontsernisiseseid laene puudutav säte jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.
