Tänases (15.12.2008) Postimehes ilmunud artiklis "Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid" esitati väide nagu oleks Maksu- ja Tolliamet teadlikult eiranud Riigikohtu 15.08.2006 tehtud otsust. Artikkel tugineb infole, mis on kontekstist välja rebitud, ning see ei vasta tegelikkusele.
Artiklis esitatud väide, et Maksu- ja Tolliamet esitab vaatamata kõnealuses Riigikohtu lahendis väljendatule teadlikult alusetuid nõudeid, ei vasta tõele. Maksu- ja Tolliametis kehtiva sisemise korra järgi kontrollivad ametnikud tulenevalt senise arvestussüsteemi puudustest "käsitsi" enne sundtäitmise korralduse koostamist võimalikke aegumise asjaolusid ja nende tuvastamisel aegunud intressid kustutatakse. Arvestussüsteemist kustutatakse aegunud kohustusi regulaarselt. Näiteks 2006. aasta detsembris, so pärast kõnealust Riigikohtu lahendit, kustutati aegunud intresse tavalisest suuremas summas, 176 miljoni krooni ulatuses. 2007. aastal kustutati intresse 95 miljonit krooni. Sellel aastal on käesolevaks hetkeks kustutatud aegunud intresse summas 25 miljonit krooni.
Samuti koostati pärast kõnealust Riigikohtu otsust ametnikele juhised, mis pidid tagama kohtuotsuse realiseerumise. Nimetatud kirjalikud juhised anti 2007. aasta esimeses pooles ning nendest pidid ametnikud ka lähtuma. Seega ei kinnita maksuhalduri praktika nii maksukohustuste kustutamise kui juhendite andmise näol pärast kõnealust Riigikohtu lahendit, et Postimehes esitatud e-kiri oleks pidanud tähendama või tähendanud korraldust kohtuotsuse eiramiseks.
Antud e-kirja keskseks mõtteks ja eesmärgiks oli juhtida maksuhalduri juhtkonna tähelepanu vana arvestussüsteemi mahajäämusele ja jätkuvale uue tulude arvestussüsteemi loomise vajadusele. Käesolevaks ajaks on maksuarvestuse süsteem kaasajastatud tänaseks juba Riigikogu poolt vastu võetud maksukorralduse seaduse muudatustega ning alates uuest aastast hakkab uus arvestussüsteem ka kehtima.
Pärast intressisüsteemi arendamise peatumist ning vahetult pärast Riigikohtu otsust hakkas Maksu- ja Tolliamet välja töötama uut tulude arvestussüsteemi, mis muuhulgas lahendab ka aegunud intresside käsitsi arvestuse probleemi. Kuna tegemist oli põhimõttelise ümberkorraldusega, mis tähendas kogu arvestuse uuendamist, jõuti uue süsteemi arendustöödega valmis 2008. aasta lõpuks.
Artikli aluseks olev e-kiri, mis on ka artikli kõrval avaldatud, on väljavõte ametnike omavahelisest suhtlusest. See elektroonkiri ei saa olla ametnikele õiguslikult siduv otsus või juhtnöör. Pealegi oli selle e-kirja näol tegemist kokkuvõttega koosolekust, mille eesmärk ja mõte oli hoopis laiem – juhtida tähelepanu maksukorralduse seaduse ning maksuarvestuse süsteemi kaasajastamise vajadusele ja võimalikele riskidele -, kui anda konkreetseid käitumisjuhiseid intressiarvestuses.
Maksuhaldur tunnistab, et ameti avaliku võlapäringu kasutamisel võib esineda olukordi, mil maksumaksjate puhul on kuvatud aegunud intressivõla olemasolu. Võlapäring intressisummat välja ei too, viitab vaid intressivõla olemasolule.
Maksuhaldur teeb endastoleneva, et olukorda parandada. Ühtlasi palume, et kliendid, kes tuvastavad, et MTA arvestus ei pea paika, pöörduksid kindlasti maksuhalduri poole olukorra lahendamiseks.
