Eesti valitsus, kommertspangad ja finantssektor on ühel nõul, et Eesti ei peaks toetama Austria rahandusministri esitatud ettepanekut kehtestada kitsapiiriline finantstehingute maks (FTT), kuna see seaks liikmesriigid ebavõrdsesse positsiooni ning kahjustaks väikeriikide huve.

"Valitsus on kinnitanud 2011. aastal võetud algsete seisukohtade kehtivust finantstehingute maksustamise kohta, mis tähendab, et me ei toeta kitsendatud aktsiate maksubaasi," ütles rahandusminister Sven Sester reedel toimunud riigikogu Euroopa Liidu asjade istungil, kus kinnitati Eesti seisukohad.

"LHV Pank kindlasti finantstehingute maksu ei toeta: arvestades Eesti kohaliku aktsiaturu väga nõrka seisu – käivet vaadeldes –, võib see maks tähendada kohaliku turu täielikku väljasuremist," ütles LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi BNS-ile.

"Juba praegu eelistab Eesti investor välisriikides, eelkõige USA-s aktsiate kauplemist ning kehtestatav maks ei suuda Eesti puhul sisse tuua seda raha, mis selle haldamiseks kulub. Arvestades, et lähiriikides puudub maksule toetus, võib see tähendada ka investeerimisteenuste väljaliikumist Eestist," lisas Vallikivi.

Swedbanki Rootsi peakontorist öeldi BNS-ile, et kontsern on maksu kehtestamise ettepaneku suhtes kriitiline, kuna see suurendab ilmselt finantseerimiskulusid, kahjustab siseturgu ning survestab märkimisväärselt osalevaid riike ja selle finantsasutusi. Lisaks on Swedbanki hinnangul probleemne, et lepinguga ühineksid vaid 11 riiki.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul olid Eesti esialgsed eesmärgid seotud eelkõige vahendite kogumisega finantssektori stabiilsuse tagamiseks ja kogutava maksu võimaliku kasutamisega EL-i omavahendina.

"Tänaseks ollakse eemaldunud nii esialgsetest eesmärkidest kui komisjoni poolt seatud eesmärkidest, sealhulgas laiast maksubaasist, /…/ [mille] vähenemine aga tähendab, et võimalikud laekumised hakkavad alla jääma võimalikele maksukogumise halduskuludele ja ei kaalu üles ümberpaiknemise riske," lisas Palling.

Ka finantssektori huvigrupi Finance Estonia hinnangul peaks Eesti loobuma finantstehingute maksust ning säärase seisukoha esitama ka Euroopa Komisjonile. "Meile teadaolevalt on FTT kehtestamisega seni avaldanud soovi edasi minna 11 Euroopa Liidu liiget. Paljud riigid on selle initsiatiivi vastu, sealhulgas suurriikidest Suurbritannia ja Eestit ümbritsevad Rootsi, Soome, Taani, Poola, Läti ja Leedu," kirjutas huvigrupp ministritele novembri lõpus.

Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril 2011. aastal ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kuid selles ei saavutatud kokkulepet. 2013. aastal pärast Kreeka ja teiste riikide võlakriisi otsustasid 11 riiki alustada arutelusid finantstehingute maksu ühtse süsteemi loomiseks, et tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ja vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel. Finantstehingute maksu tõhustatud koostöö formaadis osalevad Austria, Belgia, Eesti, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia.

Esialgse ettepaneku kohaselt sooviti koguda maksu kõigilt finantsinstrumentidega tehtavatelt tehingutelt, kui vähemalt üks tehinguosaline asub ELis. Võlakirjade ja aktsiatega tehtavate tehingute maksumäär oleks olnud 0,1 protsenti ja tuletislepingute maksumäär 0,01 protsenti. See oleks toonud Komisjoni hinnangul sisse umbes 57 miljardit eurot aastas. Finantstehingute maksuga sooviti maksustada eelkõige 85 protsenti finantsinstitutsioonide vahel toimuvatest tehingutest, kodanikke ja ettevõtjaid otseselt ei oleks maksustatud.