Eestis on käima läinud debatt selle üle, kas praegune optsioonide erisoodustusmaks on õigustatud või mitte. Need, kes sellega praktikas kokku puutunud, ootavad maksu alandamist ja selle määratlemisel selgust.

“Aktsiaoptsiooni andjate maksustamisel võiks kaaluda maksukohustuse vähendamist,” nägi maksuameti kunagine juht ja endine rahvaliitlasest rahandusminister Aivar Sõerd asjale lahendust. “Neid ei käsitletaks teatud tingimustel erisoodustusena ega maksustataks sotsiaalmaksuga.”

Kõrged maksud pärsivad optsioonide pakkumist

Sõerdi hinnangul ei toeta praegu kehtiv kõrge maksukoormus aktsiaoptsioonide pakkumist. Samas peaks riik toetama just investeerimist ja säästmist: maksustamisel tuleks aktsiaoptsioone käsitleda palgatuluga võrreldes soodsamalt.

IRLi ridadesse kuuluv rahandusminister ja praegune Riigikogu liige Taavi Veskimägi oli Aivar Sõerdiga päri. “Kuigi optsioonide maksustamise praktika erisoodustusega on kujunenud juba välja sõltuvalt optsioonide kaubeldavusest või mittekaubeldavusest, peaks senise praktika üle vaatama, lähtudes tegevuse eesmärgist,” argumenteeris Veskimägi.

Veskimägi toetas töövõtjate kaasamist firma omanikeringi, mis motiveeriks enam pingutama ja muudaks ühtlasi ettevõtted stabiilsemaks. Riik peaks seda kindlasti soodustama, leidis Veskimägi. Samuti usub ta, et majanduses omanikena osalevad inimesed on vähem hullutatavad igasugusest populismist ja demagoogiast ühiskonnas.

ASi Baltika finantsdirektori Ülle Järve sõnul on topeltmaksustamine probleem. “Maksu võetakse ka siis, kui töötaja otsustab väärtpaberid ära müüa,” nentis Järve.

Reformierakondlasest Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi oli nõus väitega, et töötajate sidumine ettevõttega optsioonide kaudu motiveerib neid enam panustama ja et kehtivad seadused pärsivad ettevõtte optsioonisüsteemide kasutamist.

Ent praegu maksuõiguses mingeid muutusi tegema ei hakata. “Selliseid plaane praegu pole,” selgitas Ligi. “On otsustatud, et uusi maksuerisusi ei looda, mis on kindlasti hea otsus. Eelistame madalaid, ent ühetaolisi makse.” Ligi märgib veel, et optsioonide soosimine muudaks riigi tasandil palgasüsteemi ja tulude jaotuse läbipaistmatumaks ning suurendaks sissetulekute erinevusi.

Ligi arvates on dividendide sotsiaalmaksustamata jätmine oluline rahvusvahelise konkurentsivõime pärast. Optsioonide puhul on see mõju analoogne töötasu maksustamisega ehk nõrgem.

Padar: pole põhjust süsteemi muuta

“Tänane süsteem on mõistlik ja õiglane ning selle muutmiseks pole põhjust,” oli rahandusminister Ivari Padari seisukoht oli sarnane Ligi omale.

Padar põhjendab, et erisoodustuste maksustamise eesmärk on rahas ja muus vormis makstud palka ühtmoodi maksustada. Optsioon kui varaline õigus ei peaks olema teiste hüvistega võrreldes erandlik, ütles Padar.

Audiitor: selgus annaks eelise

Audiitorfirma Ernst & Young Baltic partner Hanno Lindpere nägi kõige suuremat probleemi optsioonide maksustamise ebaselguses.

“Väga selgelt on finantsinstrumentide maksustamises eksisteeriv selgus oluline konkurentsieelis,” toonitas Lindpere toonitas. “Näiteks võib tuua Inglismaa, kes aktiivselt erakapitalifonde Londonisse meelitab.” Lindpere meelest ei olegi nii oluline, kas teha seda muudatustega õigusaktides või maksuhalduri koostatava juhendi abil, sõltub seadusandjast.

Esimese optsiooniprogrammide vähese leviku põhjusena Eestis nägi maksuõigusega kokku puutunud Lindpere piisavalt suurte ettevõtete puudumist.

Võimalikke kodumaiseid optsioonipakkujaid takistab kindlasti ka ebaselgus maksustamises, arvas Lindpere.

Erisoodustusmaksu kaotamine optsioonidelt
poolt

Taavi Veskimägi, endine rahandusminister, Riigikogu liige, IRL

Aivar Sõerd, endine rahandusminister, ERL
vastu

Jürgen Ligi, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakond

Ivari Padar, rahandusminister, SDE

Mis edasi
Selget lahendust vajavad küsimused

Kas maksukohustus lasub tööandja või selle aktsionäride tasemel?

Kas tööandja või selle aktsionäri maksukohustus tekib optsioonilepingu allkirjastamisel, teatud tingimuste täitumisel või hoopis aktsiate töötajale võõrandamisel?

Kuidas arvutada antava hüve maksustatavat väärtust (mittenoteeritud ja noteeritud aktsiad)?

Millal lasub optsioone saavatel töötajatel maksukohustus (kas optsioonide saamisel, teatud tingimuste täitumisel, aktsiate saamisel või aktsiate võõrandamisel)?
Need küsimused on võimalik lahendada üldiste maksuõiguse põhimõtete ja rahvusvaheliste kogemuste põhjal, kuid õigusselguse seisukohalt vajaksid selget regulatsiooni Eesti maksuõiguses. Loomulikult sõltub probleemide ring ka optsiooniprogrammi ülesehitusest.
Allikas: Hanno Lindpere, audiitorfirma Ernst & Young Baltic partner


MIS ON MIS

Optsioon

Õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) väärtpabereid või valuutat kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga. Annab omanikule õiguse, samas ei pane kohustust osta või müüa mingit finantsvara varem kokkulepitud hinnaga.

Tavapärase, kõigile turuosalistele mõeldud optsioon on varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav – optsiooni väljaandja saab ostjalt tasu, see tähendab optsioonipreemiat.

Kui optsioon võõrandatakse tasuta (ilma optsioonipreemiata) või soodushinnaga (tingimused erinevad tavapäraste optsioonide tingimustest), on tegemist selle alla turuhinna võõrandamisega. Kui optsioon võõrandatakse tööandja initsiatiivil ja tema arvel temaga töösuhtes isikule, võib tegu olla tööandja erisoodustusega töötajale.

Maksustamine

Maksustamise seisukohast on optsioon erisoodustuse esemeks nii praegu kehtiva tulumaksuseaduse N 48 kui ka varem kehtinud seaduse N 33 tähenduses.

Rahaliselt hinnatav optsioon: tööandjal tekib maksukohustus optsiooni andmise hetkel ning erisoodustuse väärtus on optsiooni väärtus.

Rahaliselt mittehinnatav optsioon: maksustatakse optsiooni täitmisega toimuvat aktsia müüki töötajale ning tulumaksuga maksustatakse töötajale võimaldatud soodushinna ja aktsia turuhinna vahe optsiooni täitmise ajal.

Kui tööandja on oma töötajatele andnud optsioone tasuta või müünud soodushinnaga, tõlgendab maksuhaldur seda erisoodustusena ning tehing maksustatakse vastavalt seadusele.

Originaalartikkel