Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on 2013. aastale tagasi vaadates põhjust tõdeda suurte ja oluliste reformide tegemist õigusloome valdkonnas.
"Jõustusid uus avaliku teenistuse seadus, korruptsioonivastane seadus ja korruptsioonivastane strateegia. Valmis said uute terviktekstidena väärteomenetluse seadus, korteriühistu- ja korteriomandiseadus, ehitusseadustik, planeerimisseadus. Olulised muudatused on ette valmistatud karistusõiguses, perekonnaõiguses, tsiviilkohtupidamises. Lõpusirgel on korrakaitsereform ja alguse sai kohtumenetluste kiiremaks muutmiseks kohtujuristide programm. Seda loetelu võiks veelgi pikendada näiteks ettevõtjate elu lihtsustamiseks välja arendatud ettevõtjaportaali raamatupidamismooduliga ja väga paljude teiste oluliste muudatustega – ehk kokkuvõtvalt on tehtud väga palju olulisi samme muutmaks Eesti õigusruum kindlamaks, selgemaks ja paremini läbipaistvamaks," ütles aastat kokku võttes justiitsminister Hanno Pevkur.
"Lisaks tahaksin ära märkida, et 2013. aastal võeti riigikogus vastu eelnõu, mis karmistab karistusi laste seksuaalse väärkohtlemise eest, aitab tulemuslikumalt tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemist ning kriminaliseerib juurdepääsu lastepornole. Samuti tehti korda karistusregister ning muutus lihtsamaks kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine," tõi minister veel mõned näiteid olulisematest teemadest.
2013 olulisemad märksõnad
Karistusõigus
Valitsus kiitis heaks karistusõiguse revisjoni, mille eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu, kõrvaldada ülekriminaliseerimine, suurendada haldussunni rakendusala, korrastada karistusõiguse süsteemi, kõrvaldada kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi.
Parlamenti saadeti ka uus väärteomenetluse seadus, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele, vähendab bürokraatiat ning tagab paremini inimeste, s.h alaealiste põhiõigused.
Eraõigus
Üheks olulisemaks tegevuseks oli palju aega ja tööd nõudnud ning kõiki korteriomanikke puudutava korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse eelnõu saatmine parlamenti. Eelnõu muudab korteriühistute elu selgemaks ja paremaks. Enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises.
Riigikokku saadeti ka perekonnaseaduse muudatused, millega tehtavad tähtsamad parandused muudavad vanematele lihtsamaks lastega ning laste varaga seotud asjaajamise. Samuti täpsustatakse ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning isaduse tuvastamist.
Avalik õigus
Aprillis jõustus uus avaliku teenistuse seadus, millega avalik teenistus muutus läbipaistvamaks, paindlikumaks ning sarnasemaks erasektoriga. Suurimaks muudatuseks oli tuhandete inimeste üleviimine ametniku staatusest töölepingu alusel töötajateks. Samuti muutus selgemaks ja arusaadavamaks ametnike palgasüsteem.
Jõustusid korruptsioonivastane seadus ja strateegia. Uue korruptsioonivastase seadusega muutus avaliku sektori korruptsiooni ennetamine sisulisemaks. Seadus täpsustab huvide deklareerimist ning piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise. Strateegia aga on korruptsioonivastases võitluses suunanäitajaks järgmised seitse aastat. Eesmärkideks on edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust, arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ning hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Korruptsioonivastane strateegia sai ka justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli.
Riigikogus vastu võetud ja 2014. aasta juulis jõustuv korrakaitseseadus muudab inimeste jaoks selgemaks riikliku järelevalve teostamise ja tagab paremini põhiõiguste kaitse. Korrakaitseseadusega hakkab politsei, ametite ja inspektsioonide poolt teostatav järelevalvemenetlus toimuma ühtsete põhimõtete järgi.
Riigikokku saadeti ka ehitusseadustik ja planeerimisseadus, mis muudavad lihtsamaks planeerimise ja ehitamise, samal ajal aga muudavad tugevamaks ehitiste üle teostatava järelevalve.
Kohtupidamine
Valmisid tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärgiks on oluliselt kiirendada kohtumenetlusega kaasnevate kulude väljamõistmist.
Osana kohtureformist alustasid Harju maakohtus tööd kohtujuristid, mille eesmärgiks on kohtunike töökoormust vähendada ja seeläbi ka menetlusaegu lühendada. Reform jätkub 2014. aastal Tartu piirkonnas.
Infotehnoloogia
Justiitsministeerium on jõudnud lõpusirgele nn raamatupidamismooduli arendamisega, millega saavad alustavad- ja väikeettevõtjad soovi korral alates 2014. aasta kevadest ettevõtjaportaalis ise raamatupidamist teha. Programm genereerib ise aruanded, mida saab esitada maksu- ja tolliametile. Samuti sisaldab tarkvara majandusaasta aruande genereerimise võimalust. Esimesel aastal on programmi kasutamine tasuta.
