Pöördmaksustamiseks nimetatakse juhtu, mil käive tekib küll kauba või teenuse müüjal, kuid maksu arvestamise kohustus lasub kauba või teenuse saajal.

Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatakse pöördmaksustamist kauba ühendusesisese käibe/soetuse puhul kauba müügil teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Kui kaup toimetatakse teise liikmesriiki, maksustatakse 0% määraga.

Kauba ühendusesisest soetust tuleb maksustada kauba soetaja liikmesriigis vastavalt seal konkreetsele kaubale kehtestatavale maksumäärale. Reaalne maksukohustus tekib pöördmaksustamisel juhul, kui soetatud kaupa või saadud teenust kasutatakse mitteettevõtluse või maksuvaba käibe jaoks.

Peale kauba ühendusesisese soetuse tuleb Eestis käibemaksuseaduse (KMS) kohaselt pöördkäibemaksu rakendada välisriigi maksukohustuslasele, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, kuid pakub kauba ühest liikmesriigist teise veo ning selle korraldamise teenust, teise liikmesriiki toimetatud vallasasja remontimise ja töötlemise teenust, kui vallas-asi toimetatakse liikmesriiki tagasi, ning mittemateriaalseid teenuseid nagu reklaamiteenus, konsultatsiooniteenus, intellektuaalse omandi kasutada andmine, infoteenus jne. Samuti tekib maksukohustus Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamisel teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kauba soetamisel soetajana kolmnurktehingus ja eespool nimetamata kauba soetamisel või teenuse saamisel välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena.

Seega peab käibemaksukohustuslane käibemaksu arvestama kauba või teenuse saamisel, kui seaduse kohaselt on käibe tekkimise koht Eesti ning kaup või teenus saadakse välisriigi maksukohustuslaselt.

Teenuse käibe toimumise koht on üldjuhul teenuse osutaja asukoht – st käibemaksu arvestab teenuse osutaja ning sel juhul pöördkäibemaksu ei saa tekkida. Samas on erireeglid, näiteks kinnisvaraga seotud teenuseid maksustatakse kinnisvara asukoha järgi, kultuuri ja meelelahutusüritusi maksustatakse ürituse toimumise koha järgi ning mittemateriaalseid teenuseid (KMS § 10 lg 2 loetelu) maksustatakse teenuse saaja asukoha järgi.

Mittemateriaalsete teenuste osas rakendati pöördmaksustamist ka enne 1. maid ning sellist toimingut nimetati teenuse impordiks. Uues seaduses seda mõistet enam ei ole, kuid maksustamise kord jäi põhimõtteliselt samaks. Pöördmaksustamist rakendatakse nüüd aga laiemalt.

Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on pöördmaksustamine kitsam kui meie seaduses. Seega juhul, kui maksukohustuslasel tekib käive teises liikmesriigis, müües kaupa või osutades teenust teise liikmesriigi maksukohustuslasele, peab ta uurima teise liikmesriigi käibemaksuseadusest, kas tal tekib seal liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus või ei.

Kauba ühest liikmesriigist teise veo teenuse osutamisel ning nn mittemateriaalsete teenuste osutamisel, mida maksustatakse ostja asukohamaa kaudu, kasutatakse kõikides liikmesriikides pöördmaksustamist. Kuid näiteks ehitusteenuse osutamisel või kultuuriürituse korraldamisel tuleb tutvuda vastava liikmesriigi seadusandlusega.

Näiteks kuni 1. maini kehtinud korra kohaselt pidi välisriigi maksukohustuslane, kes osutas Eestis ehitusteenust (käibe toimumise koht kinnisvara asukoha järgi), registreerima end Eestis maksukohustuslasena, kui maksustatav käive ületas 250 000 krooni. Uue korra kohaselt nimetatud kohustus puudub, kui vastav isik osutab teenust Eesti käibemaksukohustuslasele. Eesti käibemaksukohustuslane on kohustatud deklareerima teenuse soetust ning arvestama sellelt käibemaksu.

Kui aga kauba või teenuse saaja ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslane ning käibe tekkimise koht on Eesti, peab mitteresident registreerima end maksukohustuslaseks. Kui välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tuleb end Eestis maksukohustuslasena registreerida alates esimesest tehingust.

Kauba ühendusesisest soetust deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 6. Ülejäänud juhud, mil kauba või teenuse saamist maksustatakse, tuleb deklareerida lahtris 7.

Eri tehingud deklaratsioonil eri lahtritesse

Maksukohustuslane ostab teise liikmesriigi maksukohustuslaselt kaupa maksumuses 45 000 krooni (kauba ühendusesisene soetus), Eestis paigaldatavat ja kokkupandavat kaupa maksumuses 50 000 krooni ning konsultatsiooniteenust maksumuses 5000 krooni. Käibedeklaratsioonil deklareerib:

• lahtris 6 kauba ühendusesisest soetust summas 45 000 krooni;
  
• lahtris 7 muu kauba soetamist ja teenuse saamist, mida maksustatakse käibemaksuga summas 55 000 krooni (50 000 + 5000);
  
• lahtris 1 18% määraga maksustatavad tehingud ja toimingud summas 100 000 krooni (45 000 + 50 000 + 5000);
  
• lahtris 4 arvestatud käibemaksu summas 18 000 krooni (100 000×0,18)
  
• lahtris 5, kui ostetud kaupa ja teenust kasutatakse oma maksustatava käibe jaoks, sisendkäibemaksu samuti 18 000 krooni.