Euroopa Liit nõuab märtsist märgistatud puitaluste kasutamist sisseveol kolmandatest riikidest.
Sügisest karmistusid nõuded EList kolmandatesse riikidesse puitpakendite veol, mis tähendab, et EList ei saa kolmandatesse riikidesse vedada kuumtöötlemata ja märgistamata puitpakendit. Sama nõue hakkab kehtima kolmandatest riikidest puidust pakendite sisseveol.
Uue standardi kohaselt peab kogu pakkematerjal olema valmistatud toormest, mis välistab puidukahjustajate leviku ning vastav materjali töötlemisviisi tõendav märk peab olema igal puidust pakendil. Vastavusmärk tõendab, et puit on läbinud kuumtöötluse ja puidusüdamikku on kuumutatud 56° C juures 30 minutit. Pakendeid saavad märgistada firmad, kellel on vastav litsents.
Standardi kohaselt peab kogu puidust pakkematerjal olema valmistatud selliselt töödeldud puidust, mis välistab kahjurite leviku. Materjali töötlemisviisi tõendav märk peab olema igal puidust pakendil. Puidust pakkematerjalide hulka kuuluvad nt pakkekastid, salved, vaadid, puitalused, tugipostid, aluspuud.
Puidust pakkematerjali standardi on juba ratifitseerinud mitmed riigid, näiteks USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) väliskaubandusosakonna juhataja Lidia Friedenthal soovitas kaupade impordil ja transiidil puidust pakkematerjali kasutavatel firmade teavitada oma partnereid kolmandates riikides pakkematerjali kuumtöötlemise vajadusest ja vastava märgistuse olemasolust. Samuti peaksid puidust pakkematerjali kasutavad eksportöörid tutvuma importiva riigi vastava seadusandlusega.
Enim seisakuid võim tema hinnangul tulla Eesti–Vene piiril. “Vene pool on standardist huvitatud ja eelmisel nädalal tutvusid Venemaa veterinaar- fütosanitaarkontrollid Eesti taimsete toodete kontrolli korraldusega, ka aluste kuumtöötlemisega,” lisas Friedenthal.
Kaubaaluseid tootva firma OÜ Nelico juhataja Urmas Mägi ennustas sügisel, et uus nõue toob kaasa kaubaaluste kallinemise ligikaudu 20% võrra. “Aluse kohta tähendab see kuni kümnekroonist kallinemist,
