Väärismetallide sektoris kehtestatud ja edu toonud pöördkäibemaksustamise laiendamist sooviksid ka puidu- ja ehitussektor, kuid rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet seda ideed heaks ei tunnista, kirjutab Äripäev.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Euroopa Liidu liikmesriik ei saa oma suva järgi käituda. Ta nentis, et on erandeid, kus pöördmaksustamine on lubatud, ent seda siiski piiratakse. “Kahe süsteemi kõrvuti esinemine on risk pettusteks. Meil on positiivne kogemus kinnisvara, vanametalli ja väärismetalli alal, aga ebaõnnestunud katse puidu vallas,” kommenteeris rahandusminister.

Vastupidisel arvamusel on maksumaksjate liit, mille esindaja ja maksuteadlaste seltsi juhatuse esimees Lasse Lehis ütles, et liit on varemgi pöördmaksustamist soovinud. “Metsatööstuste liit ja ehitajate liit on öelnud, et nad on sellega nõus ja nende arvates see sobiks,” märkis Lehis.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on pöördmaksu positiivne mõju küll see, et kaob ära võimalus kasutada fiktiivseid arveid, ent negatiivsena kasvab pöördmaksustamisega käibevarjamise maht. Seniste “arvevabrikute” ehk fiktiivsete müüjate asemele tuleksid niinimetatud variostjad.

Euroopa Liidu direktiiv lubab tähtajatult pöördmaksustada ehitusteenused, kinnisvaratehingud, kasutatud kaubad, nagu näiteks metallijäänused. Tähtajaliselt aga saastekvoodid, mobiiltelefonide tarned, gaasi ja elektrienergia tarned edasimüüjale, telekommunikatsiooniteenused, mängukonsoolide, tahvel- ja sülearvutite tarned, teravilja ja tehniliste kultuuride tarned, toormetallid ja metallide pooltooted, sealhulgas väärismetallid.