Rahapesu ja sisendkäibemaks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Uus rahapesu tõkestamise seadus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust enam eriti ei mõjuta.


Sisendkäibemaksu on õigus maha arvata ainult siis, kui kauba või teenuse tegelik müüja on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Küsimuseks on siin selle tegeliku müüja väljaselgitamine.


Kohtutest on läbi käinud palju vaidlusi, kus maksuamet on tahtnud ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse mõne tehingu osas tühiseks lugeda, sest tegelik müüja pole teada. Need poisid, kes kauba kohalt tõid või tööde tegemise organiseerisid, on kadunud, ja äriregistrisse kantud poisid ei tea mitte millestki mitte midagi ja pole kunagi midagi teinud. Müüdud kaupu pole väidetavad müüjad oma raamatupidamise järgi kunagi ostnud ja seega poleks nad saanud neid ka müüa.


Käibemaksuseadus ei räägi tegeliku müüja kindlakstegemisest sõnagi ja peamiselt on vaidlemisel teemaks olnud korraliku ettevõtja hoolsus – väljend, mida kasutab äriseadustik.


Riigikohus on otsustanud, et kui tehingu tingimused mahuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alla, tuleb tegeliku müüja isiku kindlakstegemisel jälgida tolle seaduse reegleid ka sisendkäibemaksust rääkides.


Kuni selle aastani kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse rakendumise piiriks oli 100 000 krooni sularahas või 200 000 krooni ülekandega maksmine kas ühe tehingu või omavahel selgelt seotud tehingute eest ja see kehtis ühtviisi nii müüjate kui ka ostjate kohta.


Tehingute seotus oli kahe teraga mõõk, mis ühest küljest aitas maksuametit maksupettuse ürituste maksustamisel, teisalt kaotas maksuamet paar kohtuvaidlust, sest tahtis tehinguid kergekäeliselt seotuks lugeda.


Sellest aastast on olukord rahapesu ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega sootuks teine.


Uus rahapesu tõkestamise seadus kohustab oma reegleid isikusamasuse kindlakstegemisel rakendama n-ö tavalises äriajamises ainult müüjat ja seda ainult siis, kui ostja maksab talle sularahas üle 200 000 krooni. Seadus ei kohusta enam ostjat müüja isikut tuvastama.


See ei tähenda, et sisendkäibemaksu mahaarvamise juures midagi muudetud oleks.


TAUST



  • Vana rahapesu tõkestamise seadus nõudis nii müüja kui ka ostja kindlakstegemist, kui müügisumma oli 100 000 sularahas või 200 000 ülekandega.
  • Uus seadus kohustab tegema kindlaks ainult ostjat, kes maksab üle 200 000 krooni sularahas.

Originaalartikkel

Allikas:  Äripäev

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll