Riigikogu poolt veebruari lõpus vastuvõetud uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseadus (eelnõu 572 SE) sätestab, et uued seadused jõustuvad põhiosas 1. juulil 2015. a. Juba algatatud planeeringud menetletakse lõpuni seni kehtinud nõuete kohaselt. Pooleliolevad detailplaneeringute menetlused tuleb siiski lõpetada hiljemalt kolme aasta jooksul; kui detailplaneering uute reeglite järgi kohustuslik ei ole, võib selle menetluse ka lõpetada.
Rakendusseadus sätestab erireegli planeeringute ülevaatamisele. Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneeringud tuleb üle vaadata enne 1. jaanuari 2020, seejärel jätkub ülevaatamine vastavalt uutele sätetele (üleriigilisel planeeringul iga 10 a, maakonnaplaneeringul 7 a järel). Üldplaneeringud tuleb üle vaadata enne 1. jaanuari 2018, kohalikud omavalitsused peavad lisaks esitama maavanemale ülevaate üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest koos hinnanguga üldplaneeringu terviklikkusele ja elluviidavusele. Maavanem võib teha ettepaneku uue üldplaneeringu koostamiseks, kui kehtivat planeeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud.
Ehitusvaldkonnas on üheks oluliseks üleminekureegliks, et pooleliolevad ehitus- ja kasutusloamenetlused lõpetatakse juhul, kui uus seadus luba ei nõua. Kui nõutav on vastava teatise esitamine, loetakse loataotlused teatisteks. Ebaseaduslike ehitiste seadustamise osas näeb rakendusseadus ette võimaluse seadustada need projekteerimistingimustega, v-a juhul, kui vajalik on üldplaneeringu muutmine. Viimasel juhul saab seadustamise aluseks olla vaid detailplaneering.
Riigikogu poolt lisati esialgsele eelnõule kaks reeglit, mille otseseks ajendiks võib pidada pooleliolevat Rail Balticu raudteetrassi valikut. Rakendusseadus sätestab, et alates seaduse jõustumisest ei ole mitut KOVd läbiva joonobjekti (nt raudteetrassi) asukohavalikul vaja arvestada kehtivaid üldplaneeringuid või leppida KOVdega kokku nende muutmises. Samuti võib KOV sellise planeeringu kooskõlastamata jätta vaid juhul, kui see on vastuolus seadusega või määrusega, vastuolu üldplaneeringuga enam kooskõlastamata jätmisel aluseks olla ei saa. Tõenäoliselt on uute sätete eesmärk vältida olukorda, kus KOVde vastasseis ei võimalda Rail Balticu asukohavalikut kehtestada.
