15. novembri 2012. a riigikogu istungil võeti 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (248 SE).
Seadusmuudatuste eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Seaduses sätestatakse tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, lapseeas haigestunud isikutele sätestatakse senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorganina määratletakse sotsiaalkindlustusamet.
Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril, mõningad sätted 2013. aasta 1. mail.
——————————–
55 poolthäälega võeti vastu ka valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seadus (266 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millest tulenevate muudatustega täpsustatakse reegleid krediidi kulukuse määra arvutamiseks. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda ka kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes.
Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget.
Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. mail.
